Arvustus. Maagiline lapsik meelelahutus ({{commentsTotal}})

"Now You See Me 2" ("Nüüd sa näed mind 2") Autor/allikas: outnow.ch

Uus film kinolevis
"Nüüd sa näed mind 2" ("Now You See Me 2")
Režissöör: Jon M. Chu
Osades: Jesse Eisenberg, Mark Ruffalo, Woody Harrelson, Dave Franco, Daniel Radcliffe, Michael Caine
7/10

Ma olen üks väheseid, kes on endiselt veendumusel, et 2013. aastal ilmunud "Nüüd sa näed mind" ei olnud eriti hea film. Ambitsioonikas ta oli ja nägi hea välja samuti, aga stsenaarium, antud filmi olulisim osa, lonkas natuke liiga tugevalt, et kasvõi korralikke näitlejatöid tähele panna ja konkreetsed sisuvead märkamata jätta. Tundsin end vaatajana petetuna ja sugugi mitte seetõttu, et pöörded sündmustikus oleksid liiga nutikad olnud – just sellepärast, et vaatajat veeti ninapidi küllalt alatute võtetega ja filmi viimane paljastus tõmbas vaiba alt ära mitte ainult pahaaimamatutel kinokülastajatel, vaid ka tervel eelnenud teosel.

"Nüüd sa näed mind 2" selliste probleemide otsa ei komista. Peamiselt seisneb põhjus selles, et filmi sisulised ambitsioonid on märksa väikesemad kui tema eelkäijal ning hoopis rohkem pannakse rõhku silmailule ja huumorile. Huumorit on kusjuures isegi nõnda palju, et mõnel pool on film lausa komöödiaks lahterdatud, ning seda põhjusega, kuna lisaks otsesele sõnakoomikale on lõbusam ja kerglasem ka kogu filmi atmosfäär. Samas on peaosades eelkõige komöödianäitlejatena leiba teeninud Jesse Eisenberg, kes mängib jälle täpselt sama tegelast nagu igas oma eelnevaski filmirollis, ja Woody Harrelson ehk huumori osakaalu tähtsus ei tohiks kellelegi erilise üllatusena tulla.

Olulisemad kiidusõnad lähevad näitlejate arvele. Jah, stsenaarium on seekord piisavalt hea, et mitte oma vigadega vaataja tähelepanu püüda, aga kui seda poleks toetamas maailmaklassi näitlejad, ei jääks filmist suurt midagi alles. Eriliselt meeldejääv on Mark Ruffalo, kes teose alguses mõnes mõttes topeltrolli mängida saab; kusjuures eriagendina on Ruffalo tegelase maneerid täpselt samasugused nagu Mike Rezendesena tänavu parima filmi Oscari võitnud teoses "Päevavalgele". "Nüüd sa näed mind 2" pole küll sedasorti linateos, mis Ruffalo üüratut näitlejaannet kinnitaks, aga äraütlemata sümpaatne on ta küll ning praeguse aja meesnäitlejate seast kahtlemata üks andekamaid.

Ega teisedki talle pikalt alla jää. Lisaks eelmainitud näitlejatele käivad ekraanilt muuhulgas läbi Daniel Radcliffe, Dave Franco, Michael Caine ja Morgan Freeman – mehed, kelle nimed on üksi piisavalt väärt, et teos tõsiseltvõetav oleks. Viimased kaks nimetatut on viimasel ajal oma latti korralikult alla lasknud ning teevad tööd pigem raha kui isiklike ambitsioonide täitmise nimel (mida muidugi otseselt ette heita ei saa), kuid seekord paistab mõnel harval hetkel isegi Freemani kalkvel silmadest midagi muud kui kui ihalust järjekordse lihtsa palgatšeki järele. Näitlejatel paistab kohati reaalselt lõbus olevat ja nii on ka vaatajal korralikuks meelelahutuseks märksa paremad eeldused.

Nii et kui "Nüüd sa näed mind 2" minu jaoks mingil põhjusel pettumus oli, siis vaid seetõttu, et ootasin esimese osa stiilis ülemõtlemist ja rumalusi ning sain selle asemel ühe tõeliselt heatujulise kinoelamuse. Teine osa on kahtlemata lihtsameelsem ning rõhub pigem ägedatele eriefektidele ja maagia visuaalsele poolele kui vaataja ülekavaldamisele nagu seeria eelmine sissekanne, kuid seda ei maksa pahaks panna, kuna film töötab tervikuna üpris kenasti, ning esimese osa kohta seda päris kindlasti öelda ei saa. Eks ta mõnevõrra lapsemeelne ja ebarealistlik ole, aga meelelahutusena ajab asja suurepäraselt ära.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: