Keelesäuts. Rasked raamatupealkirjad
Hiljuti ilmus eesti keeles tunnustatud itaalia kirjaniku Alessandro Baricco romaan "Tre volte all’alba". Mailis Põllu eestinduse pealkiri on "Korda kolm koidikul".
Mõnevõrra poeetilisema ja tavatuma sõnajärjega tiitel ei taha aga paljudele meelde jääda, ja nõnda olengi märganud, et üsna sageli öeldakse ja kirjutatakse "Kolm korda koidikul”, mitte "Korda kolm koidikul”.
Kuid eksitakse ka märksa paremini tuntud raamatute pealkirjadega. Võtame kas või Erich Maria Remarque’i kuulsaima teose "Im Westen nichts Neues”. Eesti keeles on sellest ilmunud kaks tõlget, Grete Kochi ja Viktor Tombergi oma, ning hulk trükke, ikka ja alati pealkirjaga "Läänerindel muutuseta”. Paljudele tundub aga loomulik lisada tiitlisse täht, mida seal tegelikult ei ole, nõnda et ainsussõnast "muutuseta” saab mitmussõna "muutusteta”.
Pealkirjade "Kolm korda koidikul” ja "Läänerindel muutusteta” puhul on eksitus siiski võrdlemisi tähtsusetu, sest õigete pealkirjadega võrreldes mingit olulist tähendusnihet ei toimu. Teine lugu on aga Ameerika nobelisti John Steinbecki viimase romaaniga "The Winter of Our Discontent”. Harald Rajametsa tõlkes kannab see imeilusat pealkirja "Me tusameele talv”, mille asemel kaldutakse ikka ja jälle ütlema "Me tusameelne talv”. Siin on juba põhimõtteline sisuline lahknevus – "tusameele talv” ja "tusameelne talv” on ju kaks sootuks erinevat asja.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja