Villu Kadakas: keskajal oli tüüpiline, et matmisel pandi kaasa üks münt ({{commentsTotal}})

Kuu aega kestnud kaevamistel Haljala kirikus on leitud nii mõndagi ootamatut ja haruldast, teiste seas leiti ka palju metallmünte erinevatest ajastutest.

"Enamus leitud esemeid on pigem tüüpilised ja ootuspärased," sõnas arheoloog Villu Kadakas tänases "Suvehommikus". Kõige ootamatum leid kaevamistel on ilmselt see, et kirik pole rajatud tühja koha peale. "Mõnes mõttes on seegi üsna ootuspärane, sest väga paljude kirikute puhul on legend, kuidas see asutati eelneva paganliku pühamu või isegi hiie koha peal. Haljala puhul on peotäis leide, mis on ilmselt rauaaja lõpust. Tegemist on kivikalmega, kuhu mateti põletatult või asula kohaga. Täpsemalt näitab leidude lähem uurimine," rääkis Kadakas.

Haljala kirikus koorus välja ka üheksa suurt kivist hauakambrit. "Iga mõis oli rajanud omale suure kivist kasti kiriku sisse, kuhu maeti kirstudega lahtiselt," sõnas Kadakas. "See tähendab, et pinnast peale ei aetud, ainult kivist kaas ehk hauaplaat käis peale. See oli ka põhjus, miks see ära lõpetati - olukord muutus niivõrd antisanitaarseks. 18.sajandi teisel poolel andis Katarina II keelu matmise kirikus," lisas Kadakas.

Haljalas on matmine lõpetatud 19. sajandi jooksul, enamus hauaplaadid on kadunud, osa on aga säilinud kooriruumi põrandal. Maetud on ka piki hoonesse, milleni arheoloogid seekord ei jõudnud, kuna need on nii sügaval maa sees. Samuti ei tühjendatud hauakambrid.

Praegune kirik on ehitatud alles 15. sajandil. Üheks eesmärgiks oli leida vana kiriku jäänuseid. "Leidsime kehvasti säilinud alusmüürid, tegu on olnud ilmselt kivist õhukeste müüridega ja puulaega pikihoone enne praegust," kirjeldas Kadakas leidu.

Esemetest leiti enamasti metallesemeid, peamiselt münte erinevatest ajastutest "Ka 14. sajandist, kui oli veel eelmine kirik, on säilinud paar münti," ütles Kadakas. Üks leitud münt pärineb muinasajast, suurem osa aga varasest uusajast ja keskajast.

Pole ühest seletust, miks mündid põranda alla on saanud. "Ilmselt on münte kaotatud sajandite jooksul, kas on rahakotist pudenenud või annetamise käigus sattunud põrandale," arvas Kadakas. "Teine võimalus on ohverdamine, mis on seotud lihtraha ebausuga. Kolmas viis kuidas mündid kiriku põrandale satuvad on hauapanused. Keskajal oli väga tüüpiline, et matmisel pandi kaasa üks münt ja ei midagi muud," kirjeldas Kadakas. Samuti ta lisas, et üksiku mündi puhul on sisuliselt võimatu öelda, kuidas see sinna jõudis.

Toimetaja: Mariliis Peterson



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: