Arvustus. Swansi luigelaul - tõrvikurongkäigus sobiv drone ({{commentsTotal}})

Swans
Swans Autor/allikas: Facebook

Swans
"The Glowing Man"
(Young God)
7/10

Olme. Näiteks ühistranspordis suvel: liisunud lõhn, validaatori järjekorras vanurid, päikesekuivatatud jõmmid, võib-olla ka mingi kerge okse ja pohmelli vibe, loomulikult higi, lämbe ja palav. Siis jõuad koju ja paljuski on enamik asju sisse programmeeritud: sööma peab, pesema samuti, mingil määral võiks uudistega ka kursis olla. Üheksast-viieni tüüpi töölkäijal on väga hea kui tal jääb 2-3 tundi mingiks enam-vähem vabaks tegevuseks. Mille sisse peaks siis jõudma ka näiteks uue popmuusikaga tutvumine.

Eksperimentaalne rokkbänd Swans (ingl k. luiged) oskab teha comeback´i ja teab poppkultuuri põhitõde number 2, et sa pead ära minema, et tulla tagasi ("You have to go away to come back"), aga seal on üks väga suur BUT(T) - kuidas peaks üks lihtne poppkultuuri fänn leidma sellise aja, kui uue Swansi plaadi pikkus on täpselt 118 minutit ja 23 sekundit? Siin on 2-3 lugu, mis on pikemad kui South Parki episood, kurat võtaks. Jaotada plaat tükkideks ja kuulata osade kaupa? Michael Gira on kunstnik ja teda lihtrahva olmemured ei huvita, see on selge.

Plaadil "The Glowing Man", sellises Swansi koosseisus viimasel, ei mängi ega eksperimenteeri Swans müraga nagu oma esimestel plaatidel. Samuti ei proovi nad ka sobituda poppmuusika formaati sellesamuse müraga nagu suurepärasel albumil "My Father Will Guide Me up a Rope to the Sky". Swans on oma neljateistkümnendal albumil, kui kasutada vastikut noorteslängi - eepiline, eepiline drone, kitarrikäikude montoonne jada, nagu mingi tuareegi rahvamuusika.

Kui Antony jutustab oma uuel plaadil loo Afganistanist pärit tüdruku perspektiivist, kelle pere tapavad droonid ("Drone Bomb Me"), siis Swansi plaat on see sama lugu hingetust drooni perspektiivist. Kui sellel muusikal peaks olema oma aeg ja koht, siis on see muusika oma monotoonsuses ja teatavas igavuses ideaalne tõrvikurongkäiguks. Käid mööda vanalinna, tõrvik käes, taustaks monotoonne kulgemine ja Gira hääl - elu on ilus.

Ainult lihtsale inimesele, kelle ajalised ja vaimsed ressurssid on piiratud, võiks see plaat olla natuke lühem.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: