Vastaseisule vaatamata algatatakse menetlus Kalevipoja kuju hoonestusloa taotlemiseks ({{commentsTotal}})

Kultuuriministeerium, muinsuskaitseamet ja mitu kunstiringkonda on vastu Tauno Kangro plaanile püstitada Tallinna lahte hiiglaslik Kalevipoja kuju. Sellest hoolimata algatab tehnilise järelevalve amet hoonestusloa menetlemise.

Muinsuskaitseameti eksperthinnang ütleb, et Kalevipoja kuju hakkaks varjutama piirkonnas asuvaid kultuurimälestisi ja mõjutaks ka veealuseid mälestisi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Muinsuskaitseamet arvab, et see pole hea mõte, sest see loob mälestiste ette uue dominandi. Tegemist on vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndiga, vaatesektoriga ja see kuju ei varjaks niivõrd vanalinna, vaid Maarjamäe lossi ja memoriaalkompleksi, mis on ka võib-olla tulevane mälestis. Vette ehitades peab arvestama ka allveearheoloogilise pärandiga. Kui antakse luba, siis tuleb teha allveearheoloogilised uuringud ja välja selgitada, kas seal on allveevrakke ja arheoloogilist pärandit," selgitas muinsuskaitseameti peaspetsialist Merle Kinks.

Tehnilise järelvalve amet märkis aga, et neil pole alust hoonestosloa menetlemise algatamisest keelduda, kuna kuju ei kahjusta otseselt riiklikke huve.

"Seda, et hinnata, kas ta sinna sobib või kas ta võib kahjustada kultuuripärandit või mitte, me saame teha ikkagi hoonestusloa menetluse käigus ja täna me otsustame seda, kas algatada hoonestlusloa menetlus või mitte. Hoonestusloa menetlusest keeldumise alused on hästi selged, veeseaduses välja toodud ja praegune taotlus vastab kõikidele nõuetele, nii et mulle praegu tundub, et me menetlemise algatamisest keelduda ei saa," ütles Kaur Kajak TJA-st.

Eriarvamusele kirjutasid alla ka kunstiakadeemia õppejõud.

"Tegemist on sellise skulptuuriga, mis on oma olemuselt üsna karikatuurne. Tema modelleering on - nii palju kui oleme seda kavandit näinud - harrastusliku skulptori vormikeelega ja see koht on Eesti ja Tallinna jaoks niivõrd oluline, see on nagu raamatu tiitelleht, ja kui meil on selline moto, siis peame arvestama, et selliselt hakatakse meie avlikku ruumi, kunsti ja poliitikat võtma," rääkis kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri õppetooli juhataja Kirke Kangro.

"Mina arvan, et nüüd tuleb avalikustada nende ametnike nimed, kes sellisel moel sellise teose lasevad Eesti avalikku ruumi, ignoreerides kogu siinse kunstnikkonna, kunstiekspertide, muuseumide, galeriide, kuraatorite, kunstiajaloolaste arvamust. Kui see tõepoolest otsustavatele ametnikele ja riigipoolsetele otsustajatele ei loe, siis ma päris hästi ei saa aru, milleks meil sellisel moel Eestis kunsti on vaja," lisas ta.

MTÜ Kalevipoja Kojutulek soovib Tallinna lahte püstitada 32 meetri kõrguse Kalevipoja kuju, mis kujutab rahvuskangelase Kalevipoja kodumaale tagasitulekut.

Toimetaja: Merili Nael



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: