Suri helilooja ja muusikateadlane Harry Olt ({{commentsTotal}})

Harry Olt, 1929 - 2016
Harry Olt, 1929 - 2016

Kolmapäeval suri Rootsis 87. eluaastal Eesti muusikateadlane, helilooja, muusika- ja kultuuritegelane Harry Olt.

Lähedased teatasid ERR-i uudisteportaalile, et Olt maetakse Stockholmi.

Harry Olt sündis Porkuni vallas Kadila külas 26. aprillil 1929. aastal talupoja peres. Kui noormees oli 15-aastane, otsustati 1944. aasta sügisel Rootsi põgeneda. Olt hakkas õppima Arvika kõrgemas muusikakoolis klaveri ja muusikateooria erialal. Ta õppis eraviisil ka dirigeerimist Olav Rootsi juures ning kompositsiooni 1949–1955 Eduard Tubina käe all, seejärel veel muusikateadust Uppsala ülikoolis ja muusikasotsioloogiat Stockholmi ülikoolis.

Harry Olt on pidanud Stockholmis erastuudiot, juhatanud Stockholmi muusikakooli, olnud seejärel Rootsi Raadios muusikatoimetaja ja Rootsi Riikliku kontserdibüroo Rikskonserter mänedžer ning kõige kauem, 1970–1994 Södertälje linnavalitsuse teatri- ja muusikaintendant, kus ta sai samuti eesti muusikat ja muusikuid tutvustada. Ta on tegutsenud ka lektori ja õppejõuna. 1974–1988 oli Olt selle kõrval Stockholmi ülikooli Balti uuringute instituudi teatri- ja muusikareferent, 1987. aastast ka selle sekretär.

Kultuurileht Sirp meenutas Oldi 85. sünnipääeva puhul ilmunud artiklis, et eriti silmapaistev oli tema muusikateaduslik tegevus. Olt osales Rootsi kultuuriuuringuis, koostas Balti Instituudis ning ka Rootsi Raadiole eesti muusika referentsfonoteegi ja Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias Eduard Tubina käsikirjade fondi. 1985. aastaks valmisid tal Tubina loomingu koondülevaade, diskograafia ja bibliograafia.

Juba 1970. aastal ilmus Eesti nüüdisheliloojaid käsitlev raamat rootsi ja inglise keeles. Raamatuid rootsi ja eeskätt eesti muusikast on Oldil vähemalt kümmekond, nende hulgas erilise tähtsusega on väga teaberikas koguteos „Estonian Music”.

Alates 1960. aastatest oli Harry Olt peamisi eesti ja rootsi kultuuri vahendajaid, korraldades kontserdireise, konverentse, näitusi, publikatsioone, etendusi, nt projekt „Tuule ja vee lapsed” (1986–2002), tutvustades regulaarselt eesti muusikat ka Rootsi raadios. Ta oli 1952–1964 ajakirja Vaba Eesti tegevtoimetaja ja vastutav väljaandja.

Toimetaja: Indrek Kuus



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: