Mis toimub? Hedvig Hanson: kirjutasin ühele loomingulisele mehele saarel
Meie erirubriigis vastab muusik Hedvig Hanson, kellelt ilmus äsja raamat "Kirju mandrilt".
"Tänan küsimast!
Augustikuu on küpsemise kuu, oma töö vilju saan tunda nii harrastusaednikuna kui loominguinimesena.
Paar nädalat tagasi lõppes minu korraldatud ringreis "Ilus elu mere ääres", esinesin koos oma trioga mereäärsetes kohtades, jõudsin paikadesse, kus polegi enne käinud - Prangli, Vormsi, Vilsandi…
Väga värskendav on ära saada kinnistest ja kinnistunud kontserdisaalidest - värskesse õhku, mere äärde! Millal siis veel, kui mitte suvel püüda teistsuguseid elamusi. Iga kontsert oli erinev ja eriline ning sellest muusika ja looduse koosenergiast jätkub kindlasti kauemaks.
Paar päeva tagasi aga esitlesin oma uut raamatut, "Kirju mandrilt". Alustasin kirjade kirjutamist eelmisel kevadel ja kirjutasin uue kevadeni. Kirjad on adresseeritud ühele loomingulisele mehele, kes elab saarel. Kes see mees on, kas ta on ning kus asub see saar, see polegi nii tähtis. Kuigi kirjades on lisaks sündmuste ja tundmuste kirjeldamisele ka õrnõhuke romantiline toon, pean ma ise olulisemaks pigem sisekaemuslikku ja elulist plaani.
Samas ei tahaks ma lugejatelt võtta isiklikke kujutlusi, öeldes, et see, kellele kirjutan, on vaid imaginaarne tegelane.
Elasin talv otsa üksi maal ja jälgisin tähelepanelikult looduse aastaringi. Püüdsin leida seoseid loodusseaduste ja eluseaduste vahel, otsisin hobiaednikuna vastuseid igapäevastele küsimustele, sattudes vahel ka mõnele suuremale avastusele. Kirjutatu põhineb peamiselt tõsielulistel sündmustel - on rõõmu, kurbust, kevadjoovastust, talvemasendust, on tundeid, mis üle paisutatud, aga ka rahulikke, impressionistlikke meelolusid. Igatsust, seda loomulikult. Lugesin kirjutamise ajal peamiselt eesti meeskirjanikke - Mikitat, Jõerüüti, Õnnepalu - ning nende mõju on ka minu kirjadesse salvestunud. Arvan, et naiselik ja mehelik ikka tasakaalustavad teineteist, samamoodi, nagu võivad samas olla kõige järsemad vastandid. Paradoksaalsuses on oma elutõde.
Augustis ootavadki mind veel mõned raamatuesitlused, mõned esinemised, aga püüan jätta aega enesele ka niisama olemiseks, sest just niisamaolemises võib tulla mõni uus tundmus, äratundmine, et mida tahaks teha edasi.
Iseenda sügavuti kuulatamine on oluline iga inimese jaoks! Sest usun, et me kõik oleme loominguinimesed ning et ainult läbitunnetatud loomise abil saab inimene olla päriselt tema ise. Kordumatu ja ehe."
Toimetaja: Valner Valme