Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistluse võitsid Novarc Group AS ja KAMP Arhitektid OÜ ({{commentsTotal}})

Viimsi riigigümnaasiumi kavand
Viimsi riigigümnaasiumi kavand Autor/allikas: Pressimaterjalid

Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistlusele laekunud seitsmeteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks arhitektuuri- ja inseneribüroo Novarc Group AS ja KAMP Arhitektid OÜ ühine ideelahendus märgusõnaga "CLT" (autorid: Jan Skolimowski, Peeter Loo ja Kaspar Kruuse).

Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Viimsi Vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas eile välja Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistluse tulemused.

Hoone kavandamise lähtekohaks on võetud võimalikult väikese energiavajadusega hoone loomine, mille põhiliseks ehitusmaterjaliks on puit. Puit on meie regioonis kõige loomulikum materjal, tema kasutamine seob CO2, tekkiv töökeskkond ja hilisem kasutuskeskkond on tervislikum. Koolimaja kandekonstruktsiooniks on valdavas osas valitud CLT (Cross Laminated Timber) ehk eesti keeles ristkihtpuit. Mitmed Euroopa riigid on juba aastaid edukalt sellele tehnoloogial põhinevaid maju ehitanud. Võidutöös leiavad ühendamist hea kontekstitunnetus, rahulik ning selge arhitektuurne võttestik ja uudne ehitustehnoloogia. Võidutöö on kompaktne, arvestab mastaabilt ja materjalivalikult külgneva hoonestusega, on energiasäästlik ja ehituslikult realistlik.

Viimsi valla haridusvaldkonna abivallavanem Jan Trei sõnas, et riigigümnaasiumi rajamine Viimsisse on märgilise tähendusega valla 150-aastases haridusloos. "Võidutöö sobitub materjalivaliku ja disaini poolest väga hästi siinsesse keskkonda. Viimsi saab lähiaastatel juurde omanäolise ja moodsalt õpilasesõbraliku kooli. Loodame, et projekti järgmised sammud kulgevad plaanipäraselt ning hoone valmimisel saab sujuma hea koostöö riigi, valla ja kohalike haridusasutustega, et avardada nii Viimsi kui naaberpiirkondade noorte võimalusi nende haridusteel," lausus Trei.

Teise koha vääriliseks tunnistati BOA OÜ töö pealkirjaga "FIFTY-FIFTY" (autorid: Jürgen Lepper, Anto Savi ja Maiu Hirtentreu).

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Salto AB OÜ ideelahendus "AVARUS" (autorid: Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Helin Vahter).

Lisaks anti välja ergutuspreemia Arhitekt11 OÜ poolt esitatud ideelahenduse "Delta" eest (autorid: Illimar Truverk, Sander Paljak, Hannelore Kääramees, Joanna Kordemets, Helina Maalt, Annika Laidroo ja Janar Toomesso) ning OÜ b210 ideekavandi "VUNK" eest (autorid: Aet Ader, Kadri Klementi, Mari Hunt, Karin Tõugu, Mari Möldre, Nele Šverns ja Kaisa Lindström).

Ideekonkursi preemiafond on kokku 18 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt: esikoht 6 500 eurot, teine 4 500 eurot, kolmas 3000 eurot ja mõlema ergutuspreemia suurus 2000 eurot.

Järgmisena korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjalt. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 270 600 eurot. Summale lisandub käibemaks. Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, olema rajatud optimaalsete kuludega, olema turvaline, mugav, funktsionaalne ning energiasäästlik. Hoone teenindamiseks ja kooli pidamiseks vajalik maa-ala peab olema lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades.

540 õpilasele kavandatav tänapäevane gümnaasiumihoone on kavas ehitada Harjumaale Viimsi valda Haabneeme alevikku Tammepõllu tee äärde jäävale kinnistule suurusega 8 830 ruutmeetrit, ehitusaluse pinnaga 2 500 ruutmeetrit. Planeeritava koolihoone netopind on ligi 4 150 ruutmeetrit. Uus koolihoone on plaanis avada 2018. aasta sügisel.

Viimsi riigigümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Toimetaja: Mariliis Peterson



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: