Peeter Helme raamatututvustus: Juhan Voolaid – "Ideaalne taies" ({{commentsTotal}})

Swedbanki statistika järgi varastati kõige enam BMW-sid.
Swedbanki statistika järgi varastati kõige enam BMW-sid. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Tänavu kevadel andis kirjastus Hea Lugu välja Juhan Voolaiu romaani "Ideaalne taies". Voolaid on kirjanik ja fotograaf, kelle sulest on viimastel aastatel raamatuid ilmunud päris tihedalt.

2012 debüteeris ta lasteraamatuga "Kullamäe lood", 2014. aastal arhitektuuriajalugu käsitlev, samas ka lõbus ja jabur "Hokimängija Tartu linnamüüril", eelmisel aastal tuli aga välja jutukogu "Supergripp Anton". Veel on Voolaid avaldanud fotoalbumi "Aastaraamis Tartu".

"Ideaalne taies" on niisiis Voolaiu teine romaan. Ja seejuures päris hea romaan. Kohati jääb küll mulje, et saanuks mõne asja väljendada konkreetsemalt ja mõnda kõrvalisemat mõttekäiku poleks vast üldse tarvis läinud, aga see kõik on andestatav. Tervikuna püsib "Ideaalne taies" ilusti koos, lugu on esitatud haaravalt, autor suudab lugejat üllatada ja hoida teda pidevalt oma lõa otsas ootamas, mis nüüd järgmiseks juhtub. Samuti on oluline, et kirjanik ei venita – teos algab kohe pauguga, lugu läheb käima ja nõnda lugesingi selle pea kolmesajaleheküljelise raamatu ühe jutiga läbi.

Nagu pealkiri ütleb, on "Ideaalse taiese" keskmes ideaalne taies – täiuslik kunstiteos, mis paneb kurvad naerma ja lõbusad nutma, mis inspireerib kõige tuhmimatki inimvaimu (noh, peaaegu, aga ma ei hakka kõike ka ära rääkima) ning mille silmitsemine aitab üle saada kõige lootusetumatest olukordadest.

Ühtlasi on see lugu looduslikust valikust, bioloogilisest ja sotsiaalsest darvinismist. Loo keskmes on soopoiss Õuno – noormees, kes kasvanud muust maailmast eraldatuna Soomaal ühel väiksel soosaarel, kuhu inimkonna kurjuse eest tema vanaisa ja toona rase ema vahetult enne nõukogude võimu lõppu pagesid. Teose algul selgub aga, et nüüd, ligi veerand sajandit hiljem, on tulnud aeg isolatsioonist väljuda ning võtta ette kujuteldamatuna näiv retk Suure-Jaani, kus on peidus ideaalne taies. Asjaolude sunnil peab Õuno võtma selle retke ette üksi ning ainsaks abimeheks sel teel on vanaisa sõnad ja tema kirja pandud elulugu, mille Õuno endaga võtab, mida ta raamatu vältel loeb ning mis aitab nõnda ka lugejal mõista toimuva tagamaad ja tähendust.

Toimuv ise on aga võrdlemisi ogar. Nimelt on vanaisa Õunole noorest peast pähe tagunud arusaama, et suur osa inimestest on rämps, kel ei mõlgu peas muud, kui vaimne ja füüsiline vägivald kaaskodanike suhtes. Mis tähendab, et neisse tuleb omakorda vastavalt suhtuda. Vaid üksikud on pärisinimesed – üllad, aatelised, mõistvad. Juhuse tahtel veendub soost väljuv Õuno selle maailmapildi paikapidavuses jalamaid – inimesed on kurjad ja umbusklikud, vaid üks lahke ja sõbralik, nokatsi ja BMWga roolis õlut ja viina joov noormees Velts näitab Õunole inimkonna helgemat külge ning võtab ta oma kaitse alla. Õuno tänu ja imetlus on piiritud. Mis edasi saab, lugege Juhan Voolaiu "Ideaalsest taiesest" juba ise!

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: