Suri skulptor Irina Rätsep ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

9. augustil suri ootamatult skulptor Irina Rätsep (1969-1982 Jurjeva)

Ta sündis Moskvas vene- ja poola juurtega haritlasperes ning saabus oma juristidest vanematega Tallinna aastal 1956. Lõpetanud Tallinna 19. keskkooli, astus ta Eesti riiklikku kunstiinstituuti, lõpetades õpingud 1972. aastal skulptorina. Samal aastal alustas ta tänini kestnud aktiivset osalemist kunstinäitustel. Pärast kümmet aastat intensiivset kunstnikuelu astus ta 1983. aastal Eesti kunstnike liidu liikmeks.

Rätsep on korraldanud mitu silmapaistvat isikunäitust: Tallinna kunstihoone galeriis (1982), algselt skulptorite galeriina avatud "Sammas" galeriis (1993) ning samal aastal Moskvas galeriis "Russkaja Kollektsija". 1995. aastal korraldas Moskva Tretjakovi galerii tema isikunäituse Krõmski Valil, olles juba ostnud oma kollektsiooni ühe Irina Rätsepa silmapaistvamatest lapseportreedest, 1989. aastal valminud pronksist "Elo-Hanna". Riigipiiride avanemise järel esines Irina Rätsep oma portreeloominguga, ent eriti talle ainuomaste loomaportreedega, mitmetel välisnäitustel Itaalias, Jaapanis, Rootsis, Saksamaal, Soomes ja Venemaal. Kodumaises näituseelus mäletab kunstipublik tema hiljutisi osavõtte Eesti kujurite ühenduse aastanäitustest Pärnus Chaplini keskuses (2008 ja 2015), aga ka 15 naisskulptori näitusel "Kehakeel" Tallinna kunstihoones (2015) ning veel tänavu augusti lõpuni avatud kujurite ühenduse näitusel Võru linnagaleriis.

Oma loomingu alguskümnendil lõi ta mõjuvaid figuurikompositsioone (Perekond (1982), Jooks (1983), Lauljatar (1981), Jalutuskäik (1980), jt), mis paistavad silma klassikaliselt selge modelleeringu ja ajastuomase modernistliku laadiga. 1980. aastail aga asendab senise figuuriplastika ju mitmed õnnestunud mälestusreljeefid senisest süvenenum suhestumine portreeloomingu ja animalistikaga.

Ta on portreteerinud omaaegseid silmapaistvaid kultuuritegelasi nagu Jüri Järvet ja Mati Hint. Tänagi on Kumu kunstimuuseumis eksponeeritud ekspressiivse modelleeringuga Kalju Komissarovi portree (1983). Mitmed avala ja südamliku ilmega lapseportreed (Poeg (1978), Vovka (1982), Elina (1984), Vika (1990) jt) kuuluvad kaheldamatult skulptori loomingu paremikku. Samuti võib pidada eesti kunstis võrreldamatuks tema loodud koerte portreid. Ta on suhtunud portreteeritavasse looma alati kui võrdväärsesse olendisse ja isiksusse. Täna mitmetes muuseumis ja erakogudes üle kogu maailma asuvad koeraportreed ning Tallinna loomaaias pilku püüdev "Pelikan Gosha" mõjuvad oma tõsiduse ja väljapeetud vormilahendusega alati üllatavalt ja küllap panevad järele mõtlema suhete üle olenditega, kes on jäetud inimese meelevalda. Viimastel aastatel ilmusid tema animalistikakollektsiooni ka aastale iseloomulikud sodiaagiloomad.

Inimesena avatud südamega, abivalmis ja sõbralik, kunstnikuna väga töökas, aus ja teadlik oma rollist loovisiksusena, jääb Irina Rätsep oma kolleegidele ja publikule alati kalliks.

Irina Rätsepat mälestavad ja avaldavad kaastunnet tema lähedastele Eesti kunstnike liit, Eesti kujurite ühendus ja Eesti kunstimuuseum.

Ärasaatmine toimub kolmapäeval, 17. augustil kell 10.30 Tallinna krematooriumis.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: