Suvelavastus "Inemise igä" etendub looduskaunis Piusa liivakarjääris ({{commentsTotal}})

Põlvamaa ühes looduskaunimas kohas, Piusa liivakarjääris etendatakse suvelavastust "Inemise igä". Tegemist on Setumaal tegutseva Taarka Pärimusteatri neljanda lavastusega, mis räägib loo kinnisest külakogukonnast ja sinna saabunud tundmatust.

"Inemise igä" on inspireeritud seto keelde tõlgitud seto evangeeliumist ja sellest, kuidas on Jeesust ja Maarjat kujutatud seto legendilauludes. Sellest sündinud lugu vaatlebki üht väga kinnist ja ebauskliku külakogunda ning sündmusi, mis hakkavad hargnema siis, kui sinna saabub võõras, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Külakogukonna väljakutse on ellu jääda. Neil ei ole praktiliselt üldse enam vett ja neil on neid kammitsevad vanad uskumused, mis ei luba neil näiteks metsa minna. Ja külakogukond ongi nii öelda lõhestunud nende uskumuste vahel ja kui keegi pakub neile mingeid alternatiive, kuidas võiks tegutseda, siis see ei tule arvesse, sest sellepärast, et keegi ei ole kunagi niimoodi teinud," rääkis "Inemise igä" lavastaja Helena Kesonen.

Külla saabunud tundmatu, imet tegeva mehe, Jaaska rolli täitva, Eduard Tee sõnul koondubki lavastuses lõpuks kõik maailmakirjanduses käsitletud põhiteemale, valikuküsimusele.

"See valikuküsimus ongi see, kas sa tahad elada mugavusetsoonis või vabadusetsoonis. Ja mugavusetsoon ongi siis võimalik, kui sa loobud vabadusest, aga kui sa vabadusest ei loobu, siis kahjuks sa ei saa elada mugavuses," märkis TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 11. lennu tudeng Eduard Tee.

Setomaal tegutsev MTÜ Taarka Pärimusteater on varasemalt kuulsust kogunud Setomaad ja setosid kritiseerivate lavastustega "Kuidas müüa setot?", "Leelo otsib setot" ja "non-stop SETO". „Inemise igä" liivaluidetele toomisega tehakse aga kannapööre ning loobutakse senisest stilistikast.

"Kui eelmised olid kõik sketšipõhised, tegelesid preaguste, sotsiaalsete probleemidega, siis see on nii öelda lugu ja pöördumine traditsioonilisema teatrilaadi poole. Ja siis ei ole nii öelda otseselt kriitiline," selgitas lavastaja Kesonen.

Etendus on setu keeles ning toimub Piusa liivakarjääris. Et tegemist on looduskaitsealuse maaga, lubatakse lavastust vaatama korraga 70 inimest. Etendused kestavad 20. augustini.

Toimetaja: Laur Viirand



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: