Arvustus. Nostalgiline mere ja meeste tants
18.-20. augustini etendus Vana-Pärnu sadamas Merekultuuriaasta programmi raames Barbara Lehtna ja Silver Soorski tantsulavastus "Mehed tantsivad merega", milles 30 eri vanuses meest astus merega tantsulisse dialoogi.
Tantsulavastus “Mehed tantsivad merega”
Lavastaja: Barbara Lehtna
Koreograaf: Silver Soorsk
Abikoreograaf: Katerina Yarochkina
Kunstnik: Katri Järg
Koordinaatorid: Terje Tamm, Maria Krinal
Butafoor: Kaido Torn
Foto & video: Terina Tikka
Esietendus: 18.08 22:00
Etendused: 19.08, 20.08 22:00
Asupaik: Vana-Pärnu rand, Pärnu
"Mehed tantsivad merega" avas mere sümboolset tähendust eestlaste jaoks ning püüdis uurida, kuidas see ajas muutunud on. Ehkki tutvustuse järgi uuris lavastus eelkõige 21. sajandi meeste suhet merre, mõjus etendus pigem ajaloolise ja folkloorse merepärimuse meeleoluka kajastusena.
Lavastuse koreograaf on vabakutseline tantsukunstnik Silver Soorsk ning lavastaja Barbara Lehtna. Esitajateks olid kolmkümmend erisuguse tantsulise taustaga meest mudilastest eakamateni, kes valiti lavastusse avaliku üleskutse kaudu. Kõik osalised olid Pärnu elanikud või pärinesid Pärnust ning selle lähistelt, mis andis entusiasmist kantud ettevõtmisele ka tõeliselt kogukondliku mõõtme.
Lavastaja Barbara Lehtna selgitas "Mehed tantsivad merega" kujunemislugu: "Kondasin kunagi oma meremehest äia pööningul ja avastasin sealt palju huvitavat merekraami ning kirjavahetusi. See oli aastaid tagasi ja siis otsustasin, et kunagi tahan teha mereteemalise lavastuse. Nüüd leidis see idee Merekultuuriaastal õige väljundi. Olen ise Vana-Pärnu kandis üles kasvanud ning tahtsin just siin hakata merd lahti mõtestama. Jõudsin mehise energia juurde, sest ka merealases kirjanduses on tavaliselt tegelasteks mehed oma maskuliinse vaatenurgaga. Ka kõigi etenduses osalejate elus on meri mingilgi etapil olulist rolli mänginud.”
Vabaõhuteatri puhul töötavad juba looduslikud tingimused efektse stsenograafiana ning häälestavad vaatajat juba enne etendust: lehmakari sadamateega piirnevatel niitudel, silmapiirilt tõusev punaselt hõõguv täiskuu, pimedal merelahel kohisevad lained. Et etendused algasid hilisõhtul kell kümme, ei olnud pimeduse tõttu looduslikku olustikku küll nii palju näha, kui võinuks, ning valgemal ajal saanuks loomulikku keskkonda lavastusterviku loomisesse kaasata suuremalgi määral. Mehed võinuks liikuda ka meres endas, rookõrkjate vahel või rannaribal. Praegu jäi meri lavalis-visuaalselt pigem tausta rolli, kuigi võinuks olla ka meestega reaalsesse dialoogi astuv partner.
Lava tarbeks oli lahekaldale ehitatud puitlaudistest laevamudel, mille asemel töötanuks edukalt ka tinglikum kujundus. Mere loomulikku keskkonda toodud lavastuse puhul piisanuks lihtsamatest ja kaudsemalt viitavatest elementidest: puitlaudised, mastid, köied. Samas on mõistetav lavastaja soov tõsta etendajad visuaalselt kõrgemale ning avaras keskkonnas toimuv ruumiliselt paremini piiritleda.
Dramaturgia loomiseks vaheldusid etenduse jooksul tantsulised või olustikulised stseenid heliribalt kostvate mereteemaliste tekstidega, mille sisu pärines erinevate autorite loomingust (Ants Pärn, Lennart Meri jt.), memuaaridest või meremeeste kirjadest. Omapäraste allikate päritolu võinuks olla ka lavastusinfos välja toodud. Samuti mõjusid tugevalt atmosfääri loov keskkond ja tekstid koos kohati teineteist summutavatena ja tekitasid liiga etteaimatava rütmi, ent ilmselt ei soovinud lavastaja põnevaid tekstileide kõrvale jätta.
Lihtsuse efektsusele panustav koreograafia tugines vaheldumisi folkloorsetele tantsuelementidele ja grupiliikumistele, meeleseisunditele või olmelis-mimeetilistele liikumistele. Tantsijate liikumisulatus võinuks olla suuremgi, kuivõrd avatud looduslik keskkond kippus selle ulatust ja võimsust vahepeal kahandama.
"Mehed tantsivad merega" väärib originaalse, kohapärimusliku ning Pärnu kogukondlikku sidusust süvendava loomingulise ettevõtmisena igal juhul esiletõstmist. "Etendustel on abiks olnud pea kõigi etendajate perekonnad, Vana-Pärnu seltsi liikmed ja teised pärnakad. Kõik probleemid on saanud lahendatud jooksvalt tänu kohalike abile. See on tekitanud tööprotsessis tugeva sisemise seotuse," tõi esile ka Lehtna.
Publikut jätkus rohkelt kõigile õhtutele ning esietenduselt pidi kohtade täituvuse tõttu osa vaatajaid suisa Pärnu poole tagasi suunduma, et tulla järgmistele etenduskordadele, mis kuuldavasti polnud vähem menukad. Midagi salapärast ja ligitõmbavat meres seega peitub, mis rannarahvast ajast aega enda juurde meelitab. "Mehed tantsivad merega" andis igal juhul Vana-Pärnu randa jõudnuile tavapärasest suveteatrist omapärasema võimaluse vaatlemaks meie suhet merega.
Toimetaja: Valner Valme