Norras avati KOKO arhitektide projekteeritud mägihütid ({{commentsTotal}})

KOKO Arhitektide mägihütt
KOKO Arhitektide mägihütt Autor/allikas: Tõnu Tunnel

Pühapäeval, 21. augustil avati Lääne-Norras Nye Skåpetis KOKO arhitektide projekteeritud mägihüttide kompleks. Kõigile külastajatele avatud hütte külastas esimesel päeval üle 600 inimese.

"Nye Skåpeti kompleks on rajamise käigus olnud Norras laialdase tähelepanu all, kuna tegemist on täiesti uue lähenemisega Norra matkamajade pikale traditsioonile. Uus lahendus oli sel suvel koos traditsioonilise mägihütiga eksponeeritud ka Oslos Norra kuninga aias," ütles KOKO arhitektide üks partnereid Andrus Kõresaar.

Hoonete kuju ja välisviimistluse inspiratsiooniks said Norra mägedele iseloomulikud kivitahukad. Majadel on suured panoraamsed aknad, mis loovad vahetu kogemuse puutumatu loodusega.

Kompleks koosneb peahoonest, magamishüttidest, laohoonest ja saunast mägijõe kohal. Ristikujulise põhiplaaniga peahoone, kus asuvad köök, elutuba ja magamisasemed, mahutab 30–35 matkajat. Väiksemad magamishütid on mõeldud viiele inimesele. Peahoone ruumilahendus toetab erinevate matkaseltskondade omavahelist suhtlust ja koostegemisi.

Hüttide välisviimistlus on tuulist ja lumist kliimat taluvast ja hooldusvabast valtsitud tsingist. Siseviimistluses on kasutatud palju puitu, mis loob sooja ja sõbraliku atmosfääri.

Projekti tellija oli Stavangeri Matkaühing (Stavanger Turistforening – STF), mis on osa Norra Matkaühingust (Den Norske Turistforening – DNT), kel on üle 270 tuhande liikme. Mägiküla rajamiseks esimestest skitsidest avamiseni kulus kolm aastat ja 7 miljonit Norra krooni. Projekti finantseeriti Inge Steenslands fondi, Rune Freyeri fondi, Forsandi omavalitsuse ja Norra Matkaühingu poolt.

Hoone arhitektuurne ja sisearhitektuurne osa: KOKO arhitektid (Maia Grimitliht, Kadri Kaldam, Andrus Kõresaar, Indrek Mikk, Sten-Mark Mändmaa, Kristo Rämson, Martin Tago, Raili Paling, Liis Uustal).

Vaadake droonivideot:

Rohkem pilte.



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: