Enn Põldroos: väike särtsakas võib meid viia ergastatud seisundisse
Enn Põldroos värske isiknäitus "Elektrilöök kassi silitamisest" on sündinud ergastatud seisundi püüdmise katseist.
Enn Põldroos kommenteerib 29. augustil avatavat näitust nii:
"Me võime nautida valu, kui see on vaid piisavalt nõrk ja ei kesta kaua. Tugev elektrilöök, kui ta ei tapa, teeb vihaseks. Vähetuntav staatiline elektrisärtsakas (näiteks kassi silitamisest) võib meid aga hetkeks viia erilisse ergastatud seisundisse, mis langetab eesriideid ning loob illusiooni, et oleme saanud aimu tõelisusest. Või ehk olemegi?
Taolisi hetki olen püüdnud koguda. Nendeks pole alati vaja kassi ega elektrit."
Näitus jääb avatuks 17. septembrini 2016.
Enn Põldroos on olnud eesti kultuuris mitmekülgselt tegev juba alates 1950. aastate lõpust ja 1960. aastaist, mil ta uuendas eesti maalikunsti olemust. Iseloomulikult on ta ühendanud modernistlikus maalijakogemuses isikliku sotsiaalsega, leides võimalusi isikupäraseks teemakäsitluseks. Eesti kultuuriavalikkus tunneb Enn Põldroosi ka andeka kirjanikuna. Ta on olnud tegev ka Eesti Vabariigi esimese parlamendi liikmena.
Enn Põldroos õppis aastatel 1952-1958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maalikunsti. Aastatel 1961-1966 töötas ta õppejõuna Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja aastatel 1973-1985 ning 1994-1995 Eesti Kunstiakadeemias. Aastatel 1985-1989 ning 1995-1998 oli ta Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president. Alates 1998. aastast vabakutseline kunstnik. Kirjanikuna on Põldroos tuntuks saanud eestkätt 2000. aastatel, 2002. aastal võitis ta romaaniga "Joonik kivi" Eesti romaanivõistlustel III koha preemia. Kunstipreemiaid on Põldroos saanud mitmeid: 1969 ja 1975 Vilniuse maalitriennaali preemia, 1973, 1983 ja 1986 Kristjan Raua nimelise preemia ja 1987 NSV Liidu riikliku kunstipreemia. 2002. aastal sai ta Riigivapi IV klassi teenetemärgi ning 2006. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgi.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
ENN PÕLDROOS
Sündinud 21. mail 1933 Tallinnas.
1952 – 1958 õpingud Tallinna Kunstiinstituudis. Lõpetanud maalikunstniku diplomiga.
1959 Eesti Kunstnike Liidu liige
1961 – 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud
1967 – 1971 Eesti Kunstnike Liidu vastutav sekretär
1973 – 1985 ja 1994 – 1995 Eesti Kunstiinstituudi (Kunstiakadeemia) õppejõud.
1985 – 1989 ja 1995 – 1998 Eesti Kunstnike Liidu esimees/president
1988 – 1991 osales Eesti iseseisvumisvõitluses, Eesti Ülemnõukogu liige
2003 Eesti Kirjanike Liidu Liige
Peamine loomingu ala: maalikunst - sealhulgas seinamaal, kirjandus
Peamised isikunäitused:
1966, 1973, 1976, 1983, 1988, 1998, Tallinna Kunstihoone Galerii
1967 koos Olav Maraniga ja Olev Subbiga Tartu Kunstimuuseumis.
1971, 1974, 1993 Eesti Kunstimuuseum
1978 Moskva, Kunstnike Liidu Galerii
1979 Tallinna Kunstihoone
1982 Tartu Kunstihoone
1991, 1995, 2000 Vaal Galerii, Tallinn
1992, 2002 Galerii G, Tallinn
1996, 2013 Tartu Kunstimuuseum
1996 Deco Galerii, Tallinn
2001 Sammas Galerii, Tallinn
2003 Tallinna Kunstihoone
2004 Galerii Viviann Napp, Tallinn
2005 Pärnu Uue Kunsti muuseum
2008 Hobusepea Galerii, Tallinn
2008 Draakoni Galerii, Tallinn
2009 Tampere maja, Tartu
2010 Haus Galerii Tallinn
2010 Tallinna Kunstihoone Galerii
2012 Vabaduse Galerii Tallinn
2013 Tallinna Kunstihoone Galerii
2013 Tartu Kunstimuuseum
2015 Vabaduse Galerii Tallinn
2016 Tartu Kunstimaja
Tähtsamad monumentaalteosed:
1970 “Noorus” mosaiik, Tallinna Tehnikaülikool
1973 “Raadiolill”mosaiik, Eesti Raadio
1982 “Universitas Tartuensis” maal Tartu ülikoolis.
1983 “Eestimaa” seinamaal, Eesti Saatkond, Moskva
1985 “Inimeste elu” gobelään, Tallinna Linnahall
1993 “Valguse ja varju piiril” seinamaal, Rahvusraamatukogu
1998 “Põlvkonnad” (diptühhon), Halliste Põhikool
1998 Seinamaalid Hobusepea t. 2.
2011 Seinamaalid Mustlas raamatukogu välisseinal.
Kirjanduslik looming:
1981 “Traditsiooni uudsus. O. Subbi”
2001 ja 2013 “Mees narrimütsiga” mälestusteraamat
2002 “Öö rüütel” jutud
2003 “Joonik kivi” romaan
2004 “Prügi seadus” jutud
2005 „Lummetuisanu” peudokrimka
2006 „Silm veresoonega“ jutud
2011 „Absalon“ romaan
2015 „Ma kujutlen“ valimik tekste
Tähtsamad autasud ja preemiad:
1969, 1975 Vilniuse Maalitriennaali preemiad
1972, 1982, 1985 Kristjan Raua nim. preemiad
1987 NSVL riiklik preemia
2002 Riigivapi ordeni IV klass
2002 Eesti roomaanivõistluse III preemia
2006 Riigivapi ordeni III klass.
2013 Konrad Mägi medal ja preemia
2013 Eesti vabariiklik elutöö preemia
Teoseid omandatud:
Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum, Narva Kunstimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum Tallinnas, Pärnu Uue Kunsti muuseum, Tretjakovi Galerii Moskvas, arvukad erakogud Eestis ja mujal.
Toimetaja: Valner Valme