Arvustus. Isa varju paine   ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kaader filmist
Kaader filmist Autor/allikas: Pressimaterjalid

Uus film kinos
"Morgan"
Lavastaja: Luke Scott
Osades: Kate Mara, Paul Giamatti, Rose Leslie, Toby Jones, Jennifer Jason Leigh, Anya Taylor-Joy
Hinne 6/10

Luke Scott on teinud ränga elukutsevaliku, sest ta on kuulsa kultusliku režissööri Ridley Scotti poeg ning edukate kuulsuste lastel on samal erialal esivanema paine pigem karjääri takistavaks kui tuult tiibadesse andvaks elemendiks. Kui sa jääd kehvemaks kui su kuulus sugulane, siis sa oled viletsam kui ehk sinuga muidu samal tasemel töid teinud mitte nii kuulsa suguvõsa esindaja. Ainus variant on läbi murda ja ka siis võib sind eluks ajaks saatma jääda see kahtlus, et oled saanud vaid tänu tuntud sugulasele tippu purjetada.

See öeldud, tuleks kohe ära mainida ka teine libastumiskoht, mis on konkreetsel filmil "Morgan". See on nimelt võrdlusmoment hiljuti kinodes jooksnud väga sarnase sisuga ulmefilmiga, mis on samuti režissööridebüüt ja mis on peajagu Morganist üle. Jutt käib muidugi 2105. aastal kinodesse jõudnud Alex Garlandi režissööridebüüdist "Ex Machina". Kui Garlandi filmi ees poleks, võiks ehk Morgan veidi paremas valguses paista, praegusel juhul on sarnasusi häirivalt palju ning võrdlus pidevalt õhus, Luke Scott ei ole nii originaalne, et saaks Garlandi seatud latist üle hüpata.

Kaader filmist "Ex Machina"

Lohutuseks Lukele võib ju öelda, et ega tema isa Ridleygi kohe esimese filmiga suurt läbimurret ei saavutanud. Ridley Scott proovis esmalt kümmekond aastat teleseriaalide peal kätt, enne kui jõudis oma esimese täispika mängufilmini, milleks oli 1977. aastal linastunud "Kahevõitlejad" ("The Duellists"). Kulusid veel mõned aastad enne kui publiku ette jõudis kultuslik "Alien" (1979) ja siis film, millega Ridley vast kõige rohkem tuntust sai, "Blade Runner" (1982). Olgu veel öeldud, et Ridley Scott on sündinud 1937. aastal, tema debüüt pika mängufilmi vallas toimus siis, kui mees oli juba 40. Luke sündis 1968. aastal, seega on ta praegu oma debüüdi ajal 48-aastane. Luke Scott on siiamaani teinud lühifilme, telefilme, dokumentaale, olnud sellessamas isa debüütfilmis näitlejana ametis, kuid midagi ekstraordinaarset ta senimaani teinud ei ole. Lukel on samuti filminduses tegutsevad vend Jake ning poolõde Jordan, kes pole valitud ametites samuti ülemaailmset edu saavutanud.

Ei oska öelda, kas isa varju paine on Luke Scotti elus palju seganud, kuid võib oletada, et on. Seda enam oleks ju võinud debüüdiks žanriliselt valida midagi muud kui ulmefilmi? No igal juhul on tegemist üsna korraliku linateosega, võiks öelda isegi, et täispika debüütmängufilmina on see päris korralik saavutus, midagi eriti ette heita ei tahaks, kuid kui see oleks juba staažikama režissööri kümnes film, siis viriseks ideevaesuse kallal.

Filmi üks nõrgemaid elemente on minu hinnangul kehvapoolne stsenaarium, mis on liiga läbinähtav. Grupp teadlasi püüavad laboris luua sünteetilist eluvormi, tehisintellektiga inimest. Jutt ei käi mitte robotitest, vaid sünteetilisest DNA-st, sünteetilisest lihast ja luust, laboris kasvatatud "päris" ajust, mitte pundist juhtmetest ja programmeerimisest. No muidugi ei lähe alguses need asjad kõik lepase reega ja nüüd ongi teadlaste grupp silmitsi olukorraga, kus katsealune nimega Morgan kipub muutuma liiga emotsionaalseks ning asja hindama saabub spetsialist peamajast. Sündmused võtavad kiiresti ohtliku pöörde ning kõik lõppeb korraliku veresaunaga. Rohkem sisu ümber jutustada ei saa, kuid ikkagi ma ütlen, et oleks oodanud süžeeliinis teistsuguseid lahendusi. Kes on kes? Kes on hea, kes halb? Ja mingi kübeke rõõmsamat lootust oleks vast ka võinud õhku rippuma jääda, praegu on see film algusest lõpuni üsna sünge ja trööstitu, nagu ka juba plakatilt välja lugeda võib. Stsenaariumi on kirjutanud väheste kogemustega tagasihoidliku taustaga varasem filminäitleja ning režissöör Seth W. Owen. Kui see nimi teile midagi ei ütle, siis pole midagi imestada, sest tal ei olegi midagi varasemast eriti ette näidata. Alex Garlandile ta igal juhul ära ei tee.

Meenutuseks olgu öeldud, et 2015. aastal linastunud "Ex Machina" oli pikaajalise kirjutajakogemusega stsenaristi ning romaanide autori Alex Garlandi autoridebüüt, ta oli nii stsenarist kui ka režissöör. Lakoonilises keskkonnas, laboratooriumi tingimustes on teadlane, eraklik rikas geenius, välja arendanud tehisintellekti, mida kutsub väljastpoolt hindama eksperdi. Suhted muutuvad isiklikuks ning pingeliseks, "laborirott" põgeneb.

Garlandi lugu oli esitatud positiivsemas võtmes ning lootusrikkamana kui Scotti tehisteadvuse visioon. Garlandi lugu oli ühest küljest minimalistlikum, vähemate tegelastega, kuid teisalt üllatavam, juba ainuüksi eriefektid avaldasid muljet. Olgu mainitud, et "Ex Machina" võitis ka eriefektide Oscari.

Luke Scotti loos eriefekte kuigivõrd ei näe, kuid ta demonstreerib hästi õpitud filmitehnikaid, eriti soovitan vaadata peegelduste kasutamist laboriklaasil, mis on tehniliselt hästi teostatud ning annab loole semiootilise lisamõõtme.

Näitlejad on hästi valitud ning igati oma ülesannete kõrgusel. Scotti kiituseks võib öelda ka seda, et ta on kenasti toime tulnud filmis esineva lapsnäitlejaga ning üldkokkuvõttes on ta suutnud luua tervikliku ja usutava atmosfääri, toonud kinodesse kvaliteetse toote. Ütlen nimme: toote, sest mingi hing või "see miski" jääb loos puudu, film mõjub üsna tehniliselt või konstrueeritult, see tundub olevat pigem näpuharjutus, mingi iluvõimlemise kohustuslik kava, kus on vaja ette näidata teatud hulk kätteõpitud saltosid, selles puudub ootamatuse moment, pole tunda inspiratsiooni, särtsu.

Arvan, et kui lähete kinno seda filmi vaatama, siis pettuma ei pea, kuid ootusi ei tasu liiga kõrgele seada. Film on kõva keskmine, kõlbab ulmeliseks meelelahutuseks küll. Ei soovita seda vaatama minna depressiivsetel inimestel, võib rusuvalt mõjuda.

Toimetaja: Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: