Arvustus. Kuhu kaob küll siirus? ({{commentsTotal}})

Hedvig Hanson
Hedvig Hanson Autor/allikas: Erakogu

Hedvig Hanson
“Kirju mandrilt”
Petrone Print
192 lk.

Mida võib tunda üks naine? Kui palju ta endas alla surub või pinnale toob? Seda demonstreerib küllaltki avameelselt Hedvig Hansoni autobiograafiline "Kirju mandrilt". Naise hingestatud kirjad peegeldavad tema sisemisi heitlusi oma tunnetega mitte ainult armastuses, vaid elus üldse.

Lugenud Hansoni kümne ja rohkema aasta taguseid intervjuusid, on näha, et romantikameelsus pole temast kuhugi kadunud. Kõik mõtisklused tuuakse lugeja ette pigem poeetilises laadis, kus leidub tükike igatsust, lootust ja segu lapselikust häbelikkusest ning naiselikust eneseteadvusest.

Hansoni kirjad saarel elavale mehele sisaldavad tabavaid tõdesid inimsuhete kohta: "Nagu Tammsaare on öelnud: mehe töö ja naise armastus on vaenlased ajast aega... Mehelik mees tegutseb, naiselik naine igatseb. Armastust. Puudutust. Romantikat. Tihtipeale aga jääb naine haledalt üksi, sest unistuste džentelmen on juba teistel jahimaadel. Hea mees, tõsine mees aga võib jätta naise teistmoodi üksi. Pidevalt asjaliku ja mõistlikuna jääb toitmata naise sensuaalsus..."

Samas on nendes piisavalt ruumi elufilosoofiale: "... – ma soovin, et oskaksin argipäevas paremini hakkama saada. Sest on just argipäev määrav selles elus, mitte vaimustus? Või siiski? Äkki on meile siiski vaja neid vaimustushetki, et argipäev poleks nii argine, et sellesse kiirgaks veel seda hetkesära ja innustaks meid veidi rohkem? Aga siis oleme ju ringiga tagasi seal, et kui vaimustust pole, on meeleolukõikumised, ebakindlus, pidev otsimisvajadus..." Tundub, et kindluse taastamiseks ja vaimustuse hoidmiseks ongi lauljanna põgenenud maale.

Raamatut lugedes tuleb kõrvale heita skeptilisus, sest see võib takistada suutlikkust näha elutõdesid ridade vahel. Hansoni kirjeldused peegeldavad täiskasvanuks saamise valupunkte. Siirus ja naiivsus, mida mõned kannavad endas kauem, mõned vähem, kipub kaduma aastate jooksul. See paneb mõtlema, kuidas ühiskond muudab inimest. Kuhu kaob küll siirus?

Arvatavasti on tihti mängus Hulllinn ehk Tallinn, mida Hanson pole kunagi omaks võtnud. Pealinnas toimub olelusvõitlus ning pole aega elu üle sügavamalt järele mõtiskleda. Maal seda saab ja jõuab ning nii Hanson annabki ruumi aastate jooksul kogunenud tunnetele. Tulemuseks on üpris hea aja mahavõtmine ka lugejal endal.

Aga kes on see mees tegelikult, kellele Hanson kirjutab? On ta päris, fiktsioon, tükike mõlemat? See jääbki saladuseks...

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: