Rahvusballett tähistab Aime Leisi juubelit "Uinuva kaunitariga" ({{commentsTotal}})

Aime Leis ja Uno Puusaag balletis „Giselle“ (1959).
Aime Leis ja Uno Puusaag balletis „Giselle“ (1959). Autor/allikas: Rahvusooper Estonia arhiiv

Augustis tähistas 80. sünnipäeva Estonia kauaaegne balletisolist, repetiitor ja pedagoog Aime Leis. Eesti Rahvusballett tähistab Aime Leisi juubelit 15. septembri balletietendusega "Uinuv kaunitar", millele eelneb pidulik vastuvõtt Estonia talveaias.

Leisi tantsijatee Estonias sai alguse juba balletikooli ajal, kui ta 1952. aastal tegi Dašana kaasa Tšulaki "Nooruses". Pärast kooli kiitusega lõpetamist 1953. aastal sai Aime Leisist 19 aastaks Estonia solist. Leis tantsis erineva koreograafiaga ballettides, kuid tema tugevaimaks küljeks on peetud klassikalise tantsu rolle – Giselle (Adami "Giselle"), Quiteria (Minkuse "Don Quijote"), Tuhkatriinu (Prokofjevi "Tuhkatriinu") ja Aurora (Tšaikovski "Uinuv kaunitar").

Aastatel 1961-1969 oli Aime Leis Tallinna Balletikooli õppejõud ja alates 1973. aastast töötas ta Estonia teatris balletirepetiitorina. Tema käe all sai lavaküpseks enamik järgneva paarikümne aasta jooksul etendunud balletilavastusi. Alates 1991. aastast on Aime Leis õpetanud ka Helsingi ja Vaasa balletikoolides.

2006. aastal ilmus Aime Leisi ja Ülle Ulla koostatud raamat "Ballett sajandivanuses Estonias", mille fotokroonika hõlmab Eesti balleti lugu ajavahemikus 1918–2005.

Toimetaja: Madis Järvekülg



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: