Rahvusooper toob "Lendava hollandlase" kapitalismi pealetungi aastatesse ({{commentsTotal}})

i selle hooaja suurprojekt on Richard Wagneri romantiline ooper "Lendav hollandlane".

Wagneri libretto sai omal ajal inspiratsiooni Heinrich Heine jutustusest igaveseks merd sõitma määratud kaptenist, kelle needuse suudab lunastada vaid truu naise tingimusteta armastus. Itaallannast lavastaja on hollandlase toonud nüüdisaja kapitalistlikku ühiskonda.

"1980. aastatel toimus suur plahvatus kõike oli palju. Ma pean silmas edevust, raha, seksikaubandust. Eriti lääne ühsikonnas olid 1980. aastad väga ekstreemsed," arvas lavastaja Pamela Recinella.

"Lendava hollandlase" maailma esietendus oli 1843. aastal Dresdenis. Loo tänane kangelane on kurikuulus naftamagnaat, 1980ndate aastate kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildane ärimees, kes ei leia kunagi rahu. "Hollandlasel on kõik olemas, aga ta on kade, tahab rohkem raha, tahab neeme ületada, ta tahab rohkem naisi, ta tahab kõike ära kasutada, aga ta pole millegagi rahul. Ta pole kunagi rahul ja seetõttu ihkab ta surra," rääkis lavastaja.

Peategelane hollandlane on ümbritsetud seitsmest surmapatust. Võttes eeskuju keskaja maalikunstnikest, on pattudele antud inimese keha ja looma nägu. "Lihahimu on kitse näoga, aplusel on sea nägu, ahnusel konna, loidusel laisklooma, vihal lõvi, kadedusel mao ja uhkusel paabulinnu nägu," selgitas Recinella.

Külalisesinejana astub Dalandi rollis kahel korral lavale Viini riigiooperi solist Ain Anger, keda ajaleht The Guardian on nimetanud üheks meie aja parimaks Wagneri bassilauljaks.

"Wagner ennekõike, ta alustas ikkagi mitte helilooja, vaid luuletajana. Tegelikult ongi Wagneri võti selles, et võtta tekst ja selle intonatsioone ja rütme järgida. Ta on kõik jätnud samaks, selle tavalise kõne rütmi", lausus Anger.

"Lendav hollandlane" esietendub rahvusooperis järgmisel neljapäeval.

Toimetaja: Rutt Ernits



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: