Rahvusooper toob "Lendava hollandlase" kapitalismi pealetungi aastatesse ({{commentsTotal}})

i selle hooaja suurprojekt on Richard Wagneri romantiline ooper "Lendav hollandlane".

Wagneri libretto sai omal ajal inspiratsiooni Heinrich Heine jutustusest igaveseks merd sõitma määratud kaptenist, kelle needuse suudab lunastada vaid truu naise tingimusteta armastus. Itaallannast lavastaja on hollandlase toonud nüüdisaja kapitalistlikku ühiskonda.

"1980. aastatel toimus suur plahvatus kõike oli palju. Ma pean silmas edevust, raha, seksikaubandust. Eriti lääne ühsikonnas olid 1980. aastad väga ekstreemsed," arvas lavastaja Pamela Recinella.

"Lendava hollandlase" maailma esietendus oli 1843. aastal Dresdenis. Loo tänane kangelane on kurikuulus naftamagnaat, 1980ndate aastate kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildane ärimees, kes ei leia kunagi rahu. "Hollandlasel on kõik olemas, aga ta on kade, tahab rohkem raha, tahab neeme ületada, ta tahab rohkem naisi, ta tahab kõike ära kasutada, aga ta pole millegagi rahul. Ta pole kunagi rahul ja seetõttu ihkab ta surra," rääkis lavastaja.

Peategelane hollandlane on ümbritsetud seitsmest surmapatust. Võttes eeskuju keskaja maalikunstnikest, on pattudele antud inimese keha ja looma nägu. "Lihahimu on kitse näoga, aplusel on sea nägu, ahnusel konna, loidusel laisklooma, vihal lõvi, kadedusel mao ja uhkusel paabulinnu nägu," selgitas Recinella.

Külalisesinejana astub Dalandi rollis kahel korral lavale Viini riigiooperi solist Ain Anger, keda ajaleht The Guardian on nimetanud üheks meie aja parimaks Wagneri bassilauljaks.

"Wagner ennekõike, ta alustas ikkagi mitte helilooja, vaid luuletajana. Tegelikult ongi Wagneri võti selles, et võtta tekst ja selle intonatsioone ja rütme järgida. Ta on kõik jätnud samaks, selle tavalise kõne rütmi", lausus Anger.

"Lendav hollandlane" esietendub rahvusooperis järgmisel neljapäeval.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: