"Nõiaring" katsetab materjalidega ({{commentsTotal}})

Söögiga ei mängita, kuid lauanõudega eksperimenteerimist ei pane keegi pahaks ning sellega tegelevadki kaks noort disainerit näitusel "Nõiaring".

Eesti disainer Raili Keiv ja islandilt pärit Hanna Whitehead said tuttavaks kaks aastat tagasi Euroopa keraamikabiennaalil Bornholmi saarel Taanis, kus nende looming oli väljas näitusel "New Talents". Nende töödes väljendus omamoodi dialoog, mida nüüd üheskoos edasi arendatakse. Eksponeeritud tööde aluseks on 31-sentimeetrise läbimõõduga ring, millele hakati otsima erinevaid väljundeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me plaanime sellega edasi minna, siin näitusel saab näha teoseid, mis on osalliselt protsessis, prototüübi tasemel ja osaliselt valmis. See ring jätkub Islandil, kus need tööd on juba edasi arenenud, nii me lõpuks nimetasimegi seda nõiaringiks," selgitas Keiv.

Eesti tarbekunsti ja disainimuuseumi näitusel kohtuvad katsetused materjalidega, ootamatud proportsioonid, argipäevaselt tuttavlikud detailid ja huumor. "Puiduga kohtusin Jaapanis kus ma märkasin seda, kuidas nad kasutavad puitu tarbeesemetes ja mulle tundus et see sobiks ka Eestisse, mis on puidumaa. Hanna vastupidi imiteerib päris materjali selliste matejralidega nagu paber, švamm ja pleksiklaas ja mina kasutan siis päris materjale, kus portselan transformeerub puiduks," lausus Keiv.

Näitus "Nõiaring" on avatud tarbekunsti ja disainimuuseumis oktoobri lõpuni. Protsessi uut faasi saab näha 2017. aastal Islandil DesignMarch’il ja siis juba Berliinis.

Toimetaja: Rutt Ernits



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: