Valitsus eraldab Kalevi staadioni ülesehituseks 7 miljonit ({{commentsTotal}})

Valitsus otsustas eraldada tantsupidude kodu ning ühe Eesti spordisümboli, Kalevi staadioni rekonstrueerimiseks seitse miljonit eurot. Sama palju peaks veel juurde tulema Tallinna linnalt. Staadion plaanitakse korda teha 2019. aastaks, kui toimub 20. tantsupidu.

Enne tantsupidusid on Kalevi staadioni alati veidi kõpitsetud, kuid selle täielik rekonstrueerimine tõusis teravalt päevakorda kaks aastat tagasi, vahendasid "Aktuaalse kaamera" kultuuriuudised.

Tantsupeolised otsustasid siis pärast kõikvõimalikke analüüse, et peod peaksid jääma just Kalevi staadionile. Kultuuriministeeriumi, Tallinna linnavalitsuse ning spordiseltsi Kalev esindajad alustasid läbirääkimisi ning kuigi vahepeal ei olnud selge, kes ja kui palju peaks staadioni rekonstrueerimist rahastama, siis nüüd on otsustatud, et Kalevi staadion tehakse korda 2019. aastaks, kui toimub 20. tantsupidu.

Kultuuriministri sõnul rekonstrueeritakse staadion just tantsijaid silmas pidades.

"Pealetulekud, mahatulekud, ettevalmistusala, ooteala, riietusruumid - et see kõik oleks niimoodi läbimõeldud, et ta vastaks nii tantsijate ootustele kui ka sportlaste ja publiku ootustele. See on kõige suurem osa. Ja loomulikult siis kogu spordiosa kaasajastamine ja võimaluste avardamine. Täna neid abiruume, mida kaasaegse staadioni juures eeldatakse, on seal minimaalselt. Need on üsna nukras seisukorras," kommenteeris kultuuriminister Indrek Saar.

Saare sõnul on praegu valmis staadioni detailplaneering, mis kinnitatakse siis, kui selgub arhitektuurikonkursi võidutöö. Konkurss kuulutatakse välja lähiajal. Konkreetselt plaanitakse kopp maasse lüüa pärast järgmise aasta noorte tantsupidu "Mina jään".

Rekonstrueerimine peaks maksma minema umbes 14 miljonit eurot, millest pool tuleb riigilt. Ülejäänud seitse miljonit aga Tallinna linnalt. Investeeringud jaotatakse kolme kuni nelja aasta peale ning praegu ei ole selge, kui palju raha igal aastal aastal eraldatakse.

"Seda kõike on võib-olla praegu natukene vara tegelikult arutada. Kõigepealt tuleb ideekonkurss, siis projekteerimine ja peale seda tekib ka lõplik eelarve ja siis me saame ka konkreetselt öelda, mis oleks see eelarve ja lähtuvalt sellest ka linna ja riigi panus," sõnas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Spordiseltsi arenguplaanid on aga staadioni rekonstrueerimisest veel suuremad.

"Ma arvan, et see on esimene osa spordipinnast, mis tegelikult saab kõik korda. See muudab atraktiivseks selle paiga ka järgmises faasis, kus tegelikult me saaksime erarahaga kaasata sporti toetavat ärifunktsiooni pluss siis veel lisa spordifunktsiooni," selgitas spordiseltsi Kalev juhatuse liige Aleksander Tammert.

Need mõtted plaanib spordiselts aga ellu viia pärast 2020. aastat.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: