Arvustus. "Kured" - igavapoolne ajatäide ({{contentCtrl.commentsTotal}})

"Kured" Autor/allikas: Pressimaterjalid

Uus film kinodes
"Kured"
Lavastaja: Nicholas Stoller, Doug Sweetland
Osades: Saara Kadak (Tulp), Indrek Taalmaa (Tapper), Ain Mäeots (Alfahunt), Robert Annus (Juunior), Tõnu Oja (Jasper), Tarvo Krall (Kana Tõelemb), Aleksander Ots (Henri), Rasmus Kaldaru (Priit), Kristi Aule (Saara), Andrus Kasesalu (Kevron), Andres Liivak (Mupo), jt.
6/10

Ütlen kohe ära, et see film kõlbab vaadata küll, kuid jääb siiski korralikuks keskmiseks, eriti millegagi ei üllata, mingeid ülikõvasid meeldejäävaid kilde ei paku, aga muhedaid ning elulisi kohti on mõni ikka ja üldjoontes võib ju rahule jääda. See on film lastele, kes juba koolis käivad ja teavad seda, kust lapsed tegelikult tulevad. Või kui nad seda ei tea, siis peaksid lapsevanemad vaimu valmis panema ja neile seda seletama. Üldiselt sel teemal filmis pikemalt ei peatuta.

On lihtsalt kured, üks kurgede ärikooslus, mis kunagi ammu tegeles beebiäriga. Filmist jääb mulje, et kurgede käes oligi beebimonopol, mis ühel päeval muutus, ilmselt seoses uue ülemuse ametisse nimetamisega ja kured hakkasid hoopis pakiveoga tegelema. Miks beebibisnis kõrvale jäeti, jääb üsna hämaraks ja lahti rääkimata, minu arvates on siin kasutamata loo potentsiaal. Beebiäri lõpetamise põhjustest oleks saanud välja joonistada ühe korraliku kõrvalliini, mis teinuks filmi veidi tihedamaks ja põnevamaks.

Praegu libisetakse sellest lihtsalt üle, jääb mulje nagu inimesed enam ei kirjutanud kirju, samas on kirjalaos metsik hunnik täitmata beebitelimustega kirju. Keegi isegi ei küsi, mis täpsemalt juhtus või mis olulisem: miks juhtus. No variant on veel see, et üks kurg tahtis mingit beebit endale jätta ja sellest tõusis jama, kuid see tundub pigem ettekäändena. Igal juhul on see titt nüüd suureks kasvanud ja temast tahetakse vabaneda. Vana boss saab ametikõrgendust ja enne kui järglane ametisse nimetatakse, tuleb tal vabaneda orvuna kurgede juures üles kasvanud inimlapsest. See on filmi algus, millest sündmused käima lähevad.

Aga… Mind hakkas juba alguskaadritest häirima kas siis eestikeelne nõrk dublaaž (Robert Annuse liigne pinnapealne kiirustamine) või üleüldine karakterite närvilisus, mis oli filmi sisse kirjutatud. Minu jaoks nad tõmblesid liiga palju ja asjata. Üleüldiselt olid tegelased sellised, nagu oleks pidevalt kirbud püksis või vaevaks neid mingi tõsisem psühholoogiline probleem. Kõik olid kuidagi üheülbalised, meeldivat vaheldust pakkus ainult kõrvalepõige inimeste maailma, kus kujutati poissi ja tema vanemaid.

Põhiosas koosneb film tagaajamisest. Kurg ja Orb hakkavad kohale toimetama kogemata valmistreitud beebit ning satuvad sel teekonnal ohtu nii omaenda rumaluse kui ka erinevate tagaajajate tõttu. Kahjuks ei ole väga põnev. Kohati kerkib pinnale naljakaid hetki, näeb leidlikke lahendusi, kuid seda ei saa öelda, et film oleks üdini kaasahaarav. Justkui ikka puudub see miski, mis paneks tegelastele ekraanil ihu ja hingega kaasa elama.

Võimalik, et nende endi elu ei kirjutata eriti palju lahti. Ühest peategelasest, kurg Juuniorist, ei saa me õigupoolest üldse midagi teada. Orvust ka eriti mitte. No ja beebi on lihtsalt beebi, temal ei olegi mingit ajalugu, ta on lihtsalt nunnu pamp. Jääb ka arusaamatuks, miks kana Tõelemb on selline nagu ta on. Miks ta nuhib? Millest tema kompleksid? Film jääb kuidagi pinnapealseks, kõik nagu midagi teevad samal ajal vääneldes ja kisades, aga see trall jääb pigem arusaamatuks klounaadiks kui hingeminevaks ja maailma avardavaks muinaslooks. Kõik nagu oleks paigas, aga asi on pude, puudub see liim, mis pudist koogi teeb, kirsist tordil ei maksa rääkidagi.

Siiski tahaks eraldi esile tõsta ühe vaimuka stseeni, mis leiab aset filmi lõpuosas. See on pingviinide ja kure ning orvu hääletu kaklus. Beebi magab. Kisa ei tohi teha. Tore leid ja kõnetab kindlasti iga lapsevanemat, kuid seegi stseen on juba treileris ära näidatud. Filmi treiler aga on palju põnevam kui film ise. Kui hiljuti kinodesse tulnud sarnaste lastefilmide seas “Kurgi” kuskile paigutada, siis Dory ning "Lemmikloomade salajase elu" vahele. Nii igav ja tüütu ei ole kui oli “Kalatüdruk Dory” aga nii hoogne ja lõbus ka mitte kui lemmikloomade lugu.

Filmi eestikeelne treiler:

Toimetaja: Madis Järvekülg

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: