Uurijad peavad ERM-i kogude avamist veel ootama
Nädala üks suursündmusi oli juba sajandi ehitiseks nimetatud Eesti Rahva Muuseumi (ERM) maja avamine Tartus. "Aktuaalne kaamera. Nädal" viis vaatajad aga sinna, kuhu muuseumikülaline muidu ei pääse - hoidlatesse.
107 aastat ootust ja vaeva ning ERM sai sel nädalal suurejooneliselt avatud, lausa nii suurejooneliselt, et peauks ei pidanud suurele masside voorimisele vastu, tahtis eest ära kukkuda ja ohutum oli see lihtsalt eest ära tõsta, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Aga ainuüksi 6000 ruutmeetrit avalikku muuseumipinda on midagi, millest eelmises Kuperjanovi tänava näitusemajas võis vaid und näha. Kuid see, mis jääb tavalise külastaja silme alt kõrvale, on veel suurejoonelisem. Keldris asuvate sõrmega avatavate uste taga on 8000 ruutmeetrit tipptasemel hoidlaid.
"See on piiratud ring inimesi, kes siia saab. Iga muuseumitöötaja, kes ERM-is töötab, ei saa siia," ütles ERM-i peavarahoidja Riina Reinvelt.
Neli aastat tagasi oli Veski tänava hoidlates vaatepilt trööstitu - seinad hallitasid ja neilt langes alla krohvi. ERM-i toonase direktori Krista Aru mure lihtsalt karjus uute ruumide järele.
Nüüd aga avas peavarahoidja Riina Reinvelt "Aktuaalsele kaamerale" uute hoidlate uksed. "On moodsad riiulid, metallist. Ei ole enam suvalised vineerist, saepuruplaadis kapid. Ei ole nii kõrged need ruumid. Veski tänaval olid 4-5 meetrit kõrged ja koguhoidjad pidid kõrgetel redelitel turnima. Siin on 2,7 meetrit," kirjeldas ta.
Elektrooniline liigutaja annab hoidla riiulitele hoogu ja kogude osakonna töötajad pääsevad kerge vaevaga ligi neile materjalide, mida vaja. Ainus, mis võrreldes varasemaga on sama, on museaalid ise.
Muidugi ei ole kõik esemed veel hoidlatesse jõudnud ja mitu tuhat banaanikasti alles ootab lahtipakkimist. ERM-i töötajatel peab aga olema veatu süsteem, kuidas kõik esemed kogudesse pannakse, sest riiuleid paistab justkui lõpmatus koguses.
"Ega kellelgi ei ole aega kõiki silte läbi lugeda. Muuseum kasutab infosüsteemi. Infosüsteemis on asukohad märgitud. Meil esemekogus on üle 140 000 eseme. Keegi ei suudaks ju meelde jätta, mis kuskil asub ja see ei tohikski ühe inimese peas asuda," rääkis Reinvelt.
Otsima peab museaale aga sageli, sest uurijad tahavad väga erinevate esemetega pidevalt tutvuda.
"Aastas käib meil kaks-kolm tuhat uurijat, mis tähendab, et iga päev võtame mingeid asju hoidlatest välja ja viime vaatamiseks. Ei ole ainult see, mis näitustel on," ütles Reinvelt.
ERM-i hoidlad on seoses kolimisega olnud suletud üle aasta ning uurijatel juba käed sügelevad. Paraku tuleb neil aga veel ennast tagasi hoida, kuni hoidla töötajad jõuavad kõik omale kohale panna.
"Me kindlasti ei ava sel aastal oma kogusid uurijatele. Järgmisel aastal me loodame aasta teisel poolel arhiivkogu, võib-olla ka fotokogu avada, aga esemekoguga võib veel paar aastat minna," tõdes Reinvelt.
ERM-i üks väärtuslikumaid ruume on väärismetallide hoidla. Eestil on vähe kulda, aga hõbedat see-eest palju.
"Hõbeda kogu on üsna suur - üle nelja tuhande eseme, suurema osa sellest moodustavad muidugi ehted, mis käivad rahvariiete juurde, aga on ka muid hõbeesmeid," rääkis Reinvelt.
Toimetaja: Merili Nael