90 raamatut 90 päevaga. Edward Albee "Loomaaialugu"
90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.
Aasta on 1960.
Ameerika legaliseerib esimese riigina maailmas rasestumisvastased tabletid. Nõukogude Liit lennutab kosmosesse koerad Belka ja Strelka. Nikita Hruštšov haarab ÜRO Peaassamblees jalast oma kinga ja hakkab sellega vastu lauda taguma. Kahekümne esimesel juulil toimub Tallinnas laulupidu. Peo lõpus hakkavad koorid omaalgatuslikult, ilma dirigendita laulma Gustav Ernesaksa – Lydia Koidula "Mu isamaa on minu arm", mida ametlikku kavasse ei olnud lülitatud. Ka raadio poolelt on uudiseid, 26. aprillil alustab tööd Kohtla-Järve saatejaam.
Eestis ilmub raamatupoodidesse Paul Kuusbergi romaan "Enn Kalmu kaks mina". New Yorgis jõuab lavale aga Edward Albee näidend "Loomaaialugu". Võiks ju öelda, et Enn Kalmu kahe mina lugu on samuti loomaaialugu. Ehk siis loomastumise- inimeseks jäämise lugu, valikute lugu, kummal pool olla ja sõdida.
"Loomaaialugu" toimub ühes pargis, lähedal ongi loomaaed. Pargipingil saavad kokku kaks võõrast meest, Peter ja Jerry. Meenub kohe üks teine duo – Tommy ja Jerry. Ja ka see võrdlus pole vale. Sest kohe läheb Peteri ja Jerry vahel lahti tagaajamine.
Väliselt on muidugi kõik rahulik, mehed esialgu lihtsalt istuvad ja räägivad. See Jerry on selline veidi ebameeldiv ja tüütu tüüp, ta on tulnud äsja loomaaiast ja hakkab ka Peterilt tema sisemist looma välja kangutama. Albee kirjeldab Peterit selliselt: ta on jõudnud küpsesse keskikka, kannab tviidist ülikonda ja sarvraamidega prille. Peteril on ka kaks tütart. Selline ilus kirjeldus rahulikust, tasakaalukast ja suhteliselt heal järjel olevast pereisast. Kui loomaga võrdlust otsida, siis on Peter pigem toakass. Jerry aga muudkui kangutab, tekitades esmalt Peteris ebamugavust, siis abitust ja viha. Lõpuks läheb kahel mehel võitluseks territooriumi pärast, milleks on pargipink. Peteri tviidiülikonna alt ilmub välja kiskja. Ja eks see ole kindlasti ka Albee sõnum, et me kõik oleme loomad, kes kaitsevad endid ja oma väärtusi, ja kui kaugele me nende kaitsmisega läheme.
Ja kui veel teiste Albee näidendite peale, mõelda, siis see tundmatu ja tumeda nii-öelda "teise" ilmumine, on Albeel alati olemas. Mõelda kas või Albee näidendile "Kes kardab Virginia Woolfi?", mis seal kõik tegelaste seest välja ei voola! Või siis näidend "Kõik aias", kus selgub, et ilusa väikekodaniku elu varjupool on see, et pereemad teenivad raha prostituutidena, et seda heaolu oma perele lubada.
Lõpetuseks väike kõrvalmõte. Kunagi kakskümmend aastat tagasi, kui ma seda näidendit lugesin, tekkis mõte, et äkki see Jerry, kes tuleb loomaaiast, ongi konkreetselt loom, kas šaakal või siis tiiger. Ja minu rõõmuks nähes Uku Uusbergi "Loomaaialoo" lavastust, ilmuski Jerry välja rotikostüümis.
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja