Filmikriitik Tõnu Karjatse selgitas "OPis", et Werner Herzog ei lase ennast defineerida. "Ta teeb dokumentaalfilme nagu mängufilme ja vastupidi ning ta ei tahagi neid žanre kuidagi eristada," ütles Karjatse ning tõdes, et kõigis Sõpruse kinos nähtavates filmides on seda omadust näha. "Tema filme ei tehta mingite efektidega, kõik ongi päris."

"Sa vaatad Werner Herzogi filme ühe uuesti ja uuesti, kuigi neid on tegelikult ebamugav vaadata," ütles Karjatse. "Sõpruse valikus ongi praegu need filmid, mis Herzogi loomingu paika panevad," sõnas ta ja leidis, et nendes filmides on esitletud üksiku kangelase teema, mis läbib kõiki tema filme.

Karjatse selgitas, et Werner Herzogi filme ei näidata maailmas just väga palju ja tõdes, et Sõpruse kinos nähtav kooslus on üpris harukordne võimalus. "Seda võiks kasutada, et enda filmialast haridust täiendada."