90 raamatut 90 päevaga. Juhan Smuul, "Polkovniku lesk" ({{commentsTotal}})

Ita Ever Draamateatris polkovniku lesena.
Ita Ever Draamateatris polkovniku lesena. Autor/allikas: err

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1968.

1. augustil tungivad Varssavi Lepingu Organisatsiooni väed tollasesse Tšehhoslovakkiasse ja teevad lõpu Praha kevadele. USA kosmoselaeva Apollo 7 pardalt toimub esimene otseülekanne. Paavst Paulus VI mõistab avalikult hukka kõik kunstlikud rasestumisvastased vahendid.

Eestis teeb 25. mail Rapla-Virtsu rong viimase reisi enne kitsarööpmelise raudteeliini likvideerimist. Tartus toimub üliõpilaspäevade raames tõrvikurongkäik, millele järgnesid rongkäigust osavõtjate ülekuulamised, läbiotsimised jne. Detsembris ilmub Eesti Nõukogude Entsüklopeedia I köide.

Sel aastal ilmuvad ühise raamatuna ka Juhan Smuuli "Muhu monoloogid" ja "Polkovniku lesk". Esialgu võiks ju mõelda, et miks on need monoloogid ja näidend ühtede kaante vahel. Vastus on lihtne, aga samas huvitav – selleks ühiseks jooneks on jõulised hullud naised. Ühelt poolt polkovniku lesk oma lendlausega "Arstid ei tea midagi!" Ja teisalt "Muhu monoloogides" suvitaja, kes on meile tuntud ka filmist "Siin me oleme". Loomulikult on selleks võimas naine, keda kohalikud kutsuvad Kohviveskiks, kes nõuab kõike, sest ta on nõukogude inimene ja Tallinnast. See Kohviveski on muidugi sellise mootoriga, et kui ta käima panna, tuleks põgeneda.

"Polkovniku lesk" on mulle aga kogu aeg tundunud surematuna, sest tal on tema staatus ja ta teab ise oma tervisest kõike kõige paremini, võimalik, et ta teeb ise endale ka operatsioone. Ilmselt on ta lesk seetõttu, et ta lihtsalt oma jutu ja volüümiga on oma mehe tapnud. Võimalik, et polkovniku lesk elab veel praegugi, ehk on isegi mitmeid kordi uuesti abiellunud, aga ju on ka need mehed tema jutu peale langenud. Ei hakka siin Juhan Smuulile psühhoanalüüsi tegema, et kas ta kartis suuri ja tugevaid naisi. Aga muidugi jääb üles küsimus, miks Smuul nii väga merele tahtis? Kas tema "Jäine raamat" ja "Jaapani meri" pole mitte sündinud sellest, et ta tahtis lihtsalt põgeneda?

Lõpetuseks kaks kirjandusloolist anekdooti Juhan Smuulist. Esimene – Juhan Smuul on oma Pobedaga sõitnud kaldast alla merre, Väiksesse väina. Smuul vaatab kahetsevalt oma Pobedat. Ka teised inimesed kogunevad vaatama Smuuli ja tema Pobedat. Viimaks Smuul lausub – tühja sest autost, aga pagasnikus oli kast viina.

Teine anekdoot - Juhan Smuul on oma Pobedaga sõitnud kaldast alla merre, Väiksesse väina. Ilmub välja miilits, kes tahab Smuulile trahvi teha. Smuul aga lausub – pole kellegi asi, kus ma oma autot pesen.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: