Kiki Hitomi (pärisnimi Kiki Hitomi) on üks kolmandik bändis King Midas Sound, bändi vokalist siis. "Karma No Kusari" on tema debüüt-sooloalbum, mis ilmus Leipzigist pärit plaadifirma Jahtari alt. Google kirjutab, et tegemist on stiili poolest reggae'ga, kuid siin palju muud ka: naivistlikku lausumist a la Inga Copeland, 8-bit´i, J-pop´i, PC music´ut ja dub´i.

See naivism ei tähenda muidugi siirust, see on tongue-in-cheek kultiveeritud siirus nagu Elisa või mähkmete reklaam. Veel leiab siit vihjeid vanemale Jaapani popile. Jaapani keel on väga ilus, kuid segu tuleb kokku liiga rammus. Garneering on liiga sogane, ütleksid kokasaate kohtunikud. Tahaks neid osiseid paremini näha, neist aru saada. "Nightwalkers" võiks vabalt olla mistahes King Midas Soundi plaadi peal. Kolmas lugu "Yellow Story" on 8-bit´i, dub´i ja J-pop´i mash-up, kust leiab ka naivistlikku räppimist, "Pink No Kimono" aga justkui Jaapani Lana Del Rey. King Midase mõtlikmat, varajast Zombyt meenutavat vibe'i saab ka - lõpulugu "Galaxy".

Kuidas see kõnekäänd oligi...: Sa ei saa ära eksida, kui Sa ei tea, kuhu Sa lähed. "Karma No Kusari" liigub lühikesele pikkusele vaatamata väga mitmes erinevas suunas korraga. Kõnealune album on SWOT analüüside ja arengukavade maailmas lühike post-King Midas Soundi võimaluste kogum, mis lajatab lagipähe ja kiiresti, aga kaasa võtta sellest memost suurt midagi ei ole. Kokkuvõttes mõjub see natuke nagu mõni vanem inimene, kes tahab väga noorte moodi välja näha, kõike kaasa teha, kuid see ei pruugi iga kord väga loomulik välja paista. Rulaga sõitva 30+ hipsteri muusikaline vaste. Kuid vähemalt pole ta igav...

Live-esitus: