90 raamatut 90 päevaga. Jaan Kross, "Kolme katku vahel"
90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.
Aasta on 1970.
Black Sabbathil ilmub esimene stuudioalbum. Biitlitel aga kaheteistkümnes plaat "Let It Be". Ehk siis eesti keeli – las ta jääda. Ja see plaat jääbki biitlitel viimaseks. Erfurdis toimub esimene Ida-Saksamaa ja Lääne-Saksamaa valitsusjuhtide kohtumine. Kasahstanis maandub 19. juunil 17 päeva, 16 tunni ja 59 minutiga kestuslennu rekordi püstitanud kosmoselaev Sojuz 9. Kinoekraanile jõuab Arvo Kruusemendi film "Kevade", Griogori Kromanovi "Viimne reliikvia" ja Lennart Meri film soomeurgrilastest pealkirjaga "Veelinnurahvas".
Sel aastal sünnib Indrek Hargla ja ilmub Jaan Krossi romaani "Kolme katku vahel" esimene osa. On selge, et see romaan on ka tulevase kirjanik Hargla jaoks oluline. Jaan Kross, nagu Harglagi, on eesti mees. Ja millest kirjutab eesti mees? Eks ikka eesti asjast, tegevus võiks toimuda Tallinna vanalinnas. Soovitavalt võiks olla peategelane eestlane. Ja sellele hüpoteesile, et Balthasar Russow on otsapidi eestlane, Kross oma neljaosalise romaani kirjutamisel tuginebki.
Kokku üle tuhande lehekülje teksti. Ajaloolased on ses osas aga kahtlevad, et kas Russow ikka oli pooleldi eestlane. Aga nagu ütles juba Juhan Liiv, et kui teil ei ole neid mehi, kes kasvand valguses ja teaduses krooni saanud, siis mõelge nad välja, mõelge neile kokku kõik voorused.
Balthasar Russow oli kroonik ja ka Kross oli seda. Pimedal nõukaajal räägib ta meile oma asjast läbi kaugema ajaloo, aga me kõik saame aru, kuhu teravik on suunatud. Sest nagu Krossi novellis "Pöördtoolitund" räägitakse Jannsenist, kes pidi sakstega suheldes kõndima "munade peal", siis tegelikult teeb seda ka Russow. Küsimus on selles, kuidas, eladas võõra võimu all, säilitada oma keel, traditsioonid, põhimõtted, moraal, rahvus. Nojah, endiselt jääb ikkagi õhku rippuma küsimus: oli see Russow siis eestlane või ei. Aga isegi kui ei olnud, siis oli ta vähemasti estofiil ja suhtles matsidega.
Lõpetuseks üks tähelepanek. Kõik Krossi peategelased on tõelised kangelased, oma valikute ja võimalustega, oma agendaga ja kõik nad on mehed. Naised aga Krossi raamatutes on kusagil eemal ja taustal, nende peamiseks rolliks on oma suurt ja tarka meest toetada. Aga vähemasti on suurem osa Krossi naisi eestlased.
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.
Toimetaja: Madis Järvekülg
Allikas: Vikerraadio