Kuressaare bussijaam tunnistati kultuurimälestiseks ({{commentsTotal}})

{{1477030877000 | amCalendar}}

Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega tunnistati Kuressaare bussijaam kultuurimälestiseks. Ainus 1980. aastate arhitektuurile iseloomulik bussijaama hoone Eestis täidab praeguseni oma algset funktsiooni.

Kuressaare linnale kuuluv bussijaama hoone on silmapaistev autoriarhitektuuri näide. Valdavalt ühekorruselisel hoonel on säilinud algne maht, plaanilahendus, ehitusmaterjalid ning välis- ja sisekujundusdetailid. Kuressaare bussijaama projekteeris arhitekt Maie Penjam ning hoone ehitati 1984. aastal. Sisearhitektid on Tiiu Pai ning Tiia Savi.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on oluline ja igati põhjendatud mälestiste nimekirja tasakaalustamine ja kaasajastamine selliselt, et see hõlmaks paremaid näiteid ka Eesti uuemast arhitektuurist. "Kuressaare bussijaam kõneleb väga hästi sellest, kuidas 1980. aastatel sobitati moodsa monumentaalse vormiga ehitist vanalinna vahetusse lähedusse. Selleks kasutati punast telliskivi ja s-kiviga kaetud kaldkatuseid. Ka hoonet ennast on liigendatud," kirjeldas Jänes.

Muinsuskaitsenõunik lisas, et kultuurimälestiseks tunnistamine ei takista kuidagi hoone edaspidist kasutamist. "Kuna nii suurt bussijaama kui 1980. aastatel ei ole täna enam vaja, planeerib linn sinna lisaks rajada noortekeskuse," selgitas muinsuskaitsenõunik. Lisaks avatavale noortekeskusele on ka kõik peale ajaloolise ootesaali hetkel rekonstrueerimisel. Kuressaare abilinnapea Mart Mäeker kinnitas "Aktuaalses kaameras", et tolleaegne ehitus ei pea sooja, mis on ka maja praeguseks põhiprobleemiks. "Ega meil noortekeskust kuhugi panna poleks ka olnud," tõdes ta.

1980. aastate arhitektuurist on seni kaitse alla võetud neli hoonet, need on Tallinna Linnahall, Paide kultuurimaja, Ugala teatrimaja ja nüüd ka Kuressaare bussijaam.

Ettepanek Kuressaare bussijaama mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti "Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs" tulemusena. Kultuuriministeeriumi tellimusel viidi aastatel 2007–2012 läbi üle-eestiline uuema arhitektuuripärandi inventeerimine, mille käigus kaardistati maakondade kaupa üle 3000 arhitektuurse objekti ning koostati neli temaatilist alusuuringut. Ekspertide nõukogu valis välja kõige väärtuslikumad ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavad objektid. Nende kohta koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta, mida leiti olevat 114 objekti puhul, nende seas Kuressaare bussijaamal. Kuressaare linn toetab bussijaama hoone kaitse alla võtmist.

Kultuurimälestiseks kuulutamist ootab veel sadakond 20. sajandi arhitektuuriteost.

Toimetaja: Madis Järvekülg/Kaspar Viilup

Allikas: Aktuaalne kaamera



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: