Keelesäuts. Presidendi perekonnanime käänamisest ({{commentsTotal}})

Kersti Kaljulaid.
Kersti Kaljulaid. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Seoses aruteludega, kuidas käänata meie uue presidendi perekonnanime, on minultki korduvalt seisukohavõttu küsitud – et kuidas minu arust peaks, kas (kelle?) "Kaljulaiu" ja (keda?) "Kaljulaidu" või (kelle?) "Kaljulaidi" ja (keda?) "Kaljulaidi".

Üldreegel ütleb, et perenimesid käänatakse nagu vastavaid eestikeelseid käändsõnugi. Siin on üksjagu erandeid, aga lihtsaid liitsõnalisi perenimesid mina nende hulka ei arvaks. Seega eelistan ma igal juhul öelda "Kaljulaiu" ja "Kaljulaidu", mitte "Kaljulaidi" ja "Kaljulaidi" – just nõndasamuti, nagu me ütleme "Kaljuranna" ja "Kaljuranda", mitte "Kaljurandi" ja "Kaljurandi".

Siit-sealt on olnud kuulda arvamust, et nime käänatagu nii, nagu nimekandja ise tahab. See on armas mõte küll, aga kehtib enamasti hoopis teist laadi nimede puhul ning üldise reegli väärtust ega staatust sellel pole. Pealegi, mis saaks siis, kui nimekandja tahe pole teada? Või siis, kui nimekandjal endalgi eelistus puudub? Eks sel juhul tuleb ikka lähtuda üldreeglist. Nimekandja erisoovi arvestatagu aga juhul, kui see ei lähe vastuollu terve mõistuse ning eesti keele käänamise loogika ja loomulikkusega.

Kaljulaid on üks ääretult loogiline ja loomulik eestikeelne nimi. Ärgem siis käänakem seda puiselt ja kantseliitlikult – Kaljulaidi –, vaid nõndasamuti loogilises ja loomulikus eesti keeles – Kaljulaiu.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: