Tartus peeti Oskar Kallase nimelist raamatuteaduse päeva
Raamatud on täielikult ühiskonna teenistuses ja kõik muutused, mis raamatutega toimuvad, tulevad siis, kui ühiskond ja lugejad nii otsustavad. Selline mõte jäi kõlama Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis peetud Oskar Kallase nimelisel eesti raamatuteaduse päeval. Muu hulgas arutati raamatute tähenduse ning raamatute mineviku ja tuleviku üle.
Lugemise kaudu õppisin enam kui loengutes – sellisele järeldusele jõudis enne Esimest maailmasõda Tartus juurat tudeerinud baltisakslane Oswald Hartge. Tartu Ülikooli saksa filoloogia lektor Reet Bender, kes on uurinud mida, miks ja kuidas lugesid Tartu tudengid enne Esimest maailmasõda, ütles "Aktuaalsele kaamerale", et lugemise kaudu maailmaga tuttavaks ja arusaajamaks inimeseks saamine toimib ka täna. Aga need lugemised tuleb varakult ära lugeda.
"Rutt Hinrikus kunagi ütles, et põhiline lugemine tuleb ära teha keskkooli lõpuks, sest hiljem ei ole selleks enam kunagi piisavalt aega. Ma võib-olla laiendaksin seda ka siiski ülikooliaastate peale, sest lugemist jätkub," sõnas ta.
Tallinna Ülikooli emeriitprofessori Mare Loti sõnul on raamatu areng lugu muutumisest ja püsilikkusest. Senised tuhandete aastate jooksul raamatuga toimunud muutused pole kunagi varem tähendanud seda, et raamat oleks kaotanud oma vormi.
"Aga praegu meil ongi dilemma selles, et me peame mõtlema või harjuma selle mõttega, et raamat võib oma vormi kaotada," arvas ta.
Ehkki praegu veel on paberraamatutesse kiindunud lugejatel keeruline harjuda mõttega, et raamat võiks kaotada oma esemelisuse ning sellest jääks alles vaid kujund, on otsus, mis saab raamatutest tulevikus, lugejatel veel tegemata.
"Kuidas lugejad hakkavad lähemas tulevikus või kaugemas tulevikus otsustama raamatu üle, seda me ei tea. Me ei oska seda öelda. Liigume tuleviku poole selg ees ja ei tea täpselt, mis ees ootab," lisas Lott.
Toimetaja: Madis Järvekülg
Allikas: "Aktuaalne kaamera"