90 raamatut 90 päevaga. Stephen King, "Misery" ({{commentsTotal}})

Kirjanik Stephen King
Kirjanik Stephen King Autor/allikas: AP/Scanpix

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Oleme 1987. aastas.

Ameerikas jõuab esimest korda teleekraanidele seebisari "Vaprad ja ilusad", Moskvas maandub aga Mathias Rust Punasele Väljakule. Kuu aega hiljem Berliini külastades nõuab USA president Ronald Reagan Brandenburgi värava ees peetud kõnes Gorbatšovilt "lõhkuda maha see müür".

Ka sündmused Eestis näitavad, et maailm pole endine. Veebruaris algab fosforiidisõda, 26. septembril ilmub aga ajalehes Edasi Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel ettepanekuga viia Eesti üle isemajandamisele.

Kirjandus elab sel aastal oma elu. Nobeli preemia läheb Ameerikas elavale vene poeedile Jossif Brodskile. Maailmakirjanduses teevad üha enam ilma nn. staarautorid – kirjanikud-poptähed, kelle teoseid müüakse ja tõlgitakse miljonites, kelle nägu ehib ajakirjade esikaasi ning keda kutsutakse esinema kõikjale üle maailma.

Kindlasti on üks sellise tekkivat globaalkultuuri kuulutava trendi parimaid näiteid Ameerika õuduskirjanik Stephen King. Ta on 1973. aastal ilmunud ja kohe megahitiks saanud "Carriest" alates hoidnud publikut peos oskusega teha korraga kolme asja: olla lihtsalt hea kirjanik, hoida pinget ja manada esile jubedusi ning kirjutada nii, et tema teemad ja tegelased lähevad lugejale korda, et lugeja tunneb – King kirjutab meie maailmast.

1987. aastal ilmub Stephen Kingi sulest romaan "Misery". See räägib kirjaniku ja tema hullunud fänni suhetest. Raamatut võib lugeda pineva ja iiveldamaajava õudusloona. Aga ühtlasi on selles tugev annus autobiograafiat, nii et Kingi fännid saavad teose kaudu heita pilgu sellise kirjaniku hingeellu ja hirmudesse, kelle iga järgmist teost oodatakse lausa haiglaselt nõudliku huviga.

1990. aastal valmib "Misery" ainetel samanimeline film, mis võetakse äärmiselt hästi vastu ja mis kasvatab Kingi niigi suurt kuulsust õuduskirjanduse valitseva maailmameistrina. Eesti keeles ilmub romaan 1998. aastal ja uuesti 2007. aastal.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: