Marju Kõivupuu: elukogemust ei anna ükskõik kui äge nutitelefon ({{commentsTotal}})

"Plekktrummis" vesteldi folklorist Marju Kõivupuuga surelikkusest ja surmakultuuri olukorrast tänapäeva ühiskonnas.

Marju Kõivupuu rääkis, et surma lahti mõtestamine on keeruline ülesanne ja sellel on palju tähendusi, mis on iga inimese jaoks erinevad: "Minu jaoks kunagi see tähendas täiskasvanuks saamist, see tähendab vastutuse võtmist, tagasipöördumatust, teinekord isegi mingeid jutte, mis on jäänud õigel hetkel rääkimata. See võib tähendada mingist hetkest ka elu jätkamist mingil muul tasandil. See sotsiaalne sfäär ja tundesfäär ongi väga isiklik."

Kõivupuu on uurijana surma teemaga palju tegelenud ja teda köidavad küsimused, kuidas surma mõtestatakse: "Mis aitab meil elada, hoolimata sellest, et me käime seda teed ja mõned inimesed jäävad meist maha? Mis aitab inimestel surmaga toime tulla ja mida inimesed selleks teevad? Mis on need rituaalid, mis aitavad meil meil endil saada hingerahu?"

"Suhtumine surma peegeldab meid ennast, meie ühiskonda, meie tõekspidamisi palju teravamalt ja valusamalt kui mõned muud aspektid," rääkis ta. Tänapäeva ühiskonna võõrandumine surma loomulikkusest on seotud mitmete ühiskondlike muutustega. Näiteks mõjutab seda meie noorust ülistav kultuur: "Popkultuuris ja selles kollaka võitu meedia vahendatud maailmas troonivad glamuursed, noored, edukad ja vananemine on kurb või isegi piinlik. Mul on selline tunne, et meil ei ole päriselt seisukohta. Ühest küljest me räägime palju, et ühiskond vananeb ja kordub see maagiline sõna "pension". Aga see küsimus ei ole hästi püstitatud, me peame küsima, mida see tegelikult tähendab. Väga suured muutused ühiskonnas paiskasid segamini senise mõtlemismustri, küpses eas inimesed ei ole enam autoriteedid. Mõned inimpõlved tagasi olid vanemad inimesed need targemad inimesed. Tänapäeval on küll noorematel inimestel hea infotehnoloogia arusaam ja nad valdavad väga erinevat teavet, aga on see miski, mis on elukogemus. Seda paraku ei õnnestu omandada, ükskõik kui äge nutitelefon sul on. Sa lihtsalt pead selles maailmas mingi aja elama, nägema ja kogema. On oluline, et ka vanemas eas inimesed tunneksid oma väärtust ühiskonnas ja saaksid anda oma elule mõtte."

Kõivupuu sõnul on reaalsete sotsiaalsete suhete lõdvenemine vähendanud ühiste sündmuste ja traditsioonide tähtsust. Nii ei oma ka surmaga seotud rituaalid enam niivõrd tugevat tähendust."Tänapäeval on matused toode matusekeskusest. Me tahame nende rituaalidega saada võimalikult kiiresti ühele poole, sest meil ei ole endal kogemust. Inimene tunneb ennast ebakindlalt rollis, milles tal ei ole kogemust ja seda ei saa talle isegi pahaks panna. Samas meie vanad matusetraditsioonid sobisid külakogukonda või linnaruumi, kus tempo oli hoopis teine. Oli aega mõelda, tuldi kokku ja vesteldi lahkunust. Tänapäeval see ongi mõeldamatu, sest meil on kõigil koguaeg kiire-kiire-kiire. Samas kõik need rituaalid on ju leina välja elamise viis, see on kogukondlik ja toetav," rääkis ta.

Ka tänapäeva meditsiinisüsteem on tema sõnul kaasa aidanud sellele, et surma ei osata enam nii loomulikult suhtuda. "Meie aparaadi meditsiin on samuti surma inimestest võõrandanud. Varem sünnitati kodus ja kodus ka lahkuti. Inimesed olid ümber ja enam-vähem teadsid, mida tuleks teha. Aga tänapäeval paljudel puhkudel tegelevad sellega meditsiinisüsteemi töötajad ja inimene vaatab seda kõrvalt ja ta ei saa päris hästi aru, mida see tähendab. See on ainut tehniline küsimus ja sealt jääb see filosoofia puudu," selgitas ta.

Samas ei peaks Kõivupuu sõnul surma üle liialt palju mõtisklema või selleks valmistuma. Kuid selle teadvustamine aitab mõista elu ajalikkust: "On oluline, et sa tajud seda, et sulle on antud teatud hulk päevi. Siis on kahju neid niisama raisata."

Toimetaja: Maris Valk, Valner Valme



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: