Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Arvustus. Koridoriromanss kahe vale keskpaigas

"Viimane korrus" Autor/allikas: Jelena Vilt / Vene Teatri arhiiv 2016

Vene Teater "Viimane korrus"
Autor ja lavastaja: Vladimir Zaikin
Koreograafia: Renee Nõmmik ja Tiina Ollesk (Fine 5)
Mängivad: Aleksandr Ivaškevitš ja Elina Purde
Tantsivad: Dmitri Kordas, Jekaterina Kordas, Aleksand Žilenko, Roman Burkovski
Esietendus 4. novembril 2016 Vene Teatris

Nimekas vene autor ja lavastaja Vladimir Zaikin on lavale pannud oma originaalloomingu, mis üllatab mitmeti – nii näitejavaliku kui ka fantaasiaküllase, mitmeid žanre segava, ent hästi tervikuks vormuva materjaliga. Elina Purde kaasamine hoogsasse ja tekstirohkesse, puhtalt venekeelsesse lavastusse on risk, mis end õigustas. Eestlastel on põhjust sammud Vene Teatrisse seada küll ja esietendusel oligi publiku seas neid üksjagu.

Zaikini lugu ühte arusaadavasse lausesse kokku võtta pole sugugi lihtne ülesanne, sest ehkki lavastus kulgeb tempokalt ja on pigem kerge vaatamine, meelelahutus selle kõige paremas tähenduses, siis ometigi pole tegemist lihtsalt sõnastatava looga. Armastuslugu, jah, ent mitmete lisade ja konksudega. Iga kord, kui vaataja arvab, et ta sai midagi peategelaste kohta teada, saab ta jälle petta. Laval on kaks peent valevorsti, kes end nõtkelt ühest valest teise libistavad, ja sellega end üha rohkem teineteise võrku mässivad. Ei saa koos, ei saa ilma.

Kergust ja tempokust lisavad koreograafilised vahepalad, mis iga stseeni vahele mängitakse. Need ei mõju ei piinliku ega kohatuna, vastupidi, need annavad lavastusele vaimuka ja kommenteeriva lisanüansi, nii nagu koor andis oma osa NO99 lavastusele "Savisaar". Nad pole vaid pelk dekoratsioon ja vahepala, vaid vajalik osa sisu edasiandmiseks ja tegelastega toimuva kirjeldamiseks. Suurepärane sisuline ja lavastuslik leid! Ka koreograafia teostus on meisterlik.

"Viimane korrus" algab triviaalselt, mis allakirjutanugi jaoks argisituatsioon: ühe naabri juures käib lärmakas remont ja see käib teisele naabrile närvidele. Minnes kõrvalukse taha olukorra üle nurisema, kohtub noor daam vanema härraga, kes elegantselt daami pahameele maha laadib, sarjates töödejuhatajana esinedes isegi naabrimeest ja lubades talle iga toa põranda alla rotid matta.

Kui siis selgub, et tegemist on siiski korteriperemehe endaga, on naabrinaise pahameel taas laes, ent ometi satub ta sellega konksu otsa, millest enam lahti ei sikuta: algab lõputu ring olukorra klaarimist, mis leiab kõik aset koridoris, kahe korteri vahel. Kaks kõva, ent elegantset kivi, kes kogu aeg teineteisega õiendavad ja enda kohta üha uusi valesid letti viskavad, mis ei lase neil olla ei koos ega lahus.

Uste taga on aga saladused, millesse teineteist pühendada ei soovita, üle oma läve ehk oma hingele ligi ei lasta. Nii leiabki kogu nende suhtlus aset koridoris ning ühel hetkel kolitakse sinna ka mööbel. Viimane korrus, kes sinna ikka peale nende sattuda saaks. See absurdne situatsioon loob kahe inimese keemiale suurepärase atmosfääri, mis aitab kogu mängulist sitatsiooni üha ühest olukorrast teise kerida.

Foto: Jelena Vilt / Vene Teatri arhiiv 2016

Mõistus tasub maha jätta, mitte analüüsida, miks üks eesti piiga küll nii hästi vene keelt valdab (siiski, ta on pärit Kohtla-Järvelt, juhul kui teda uskuda saab, sest selles loos saab igaüks, kes usub veerandit tegelaste jutust, poolega ikka petta) ning lihtsalt nautida meisterlikku pingpongi, mida kaks patoloogilist valetajat eneseväärilise vastasega kokku sattudes genereerivad. See on õrn ja poeetiline ja vaimukas.

Ivaškevitš on eesti publikule ilmselt üks väheseid vene näitlejaid, keda üldse teatakse, ning eeskätt teatakse teda stepptantsu kaudu. Siiski on tegemist ka täiesti suurepärase näitlejaga. Ta on orgaaniline, vaimukas, mõistagi hästi liikuv – tema "purjakil" tants riidenagiga, taustaks deliirsed nägemused jänestest ja igatsetud naabrinaisest oli meisterlik ja kompaktne number, mis teenis eraldi aplausi, ja põhjusega.

Ivaškevitš pakub turvalist tuge ka Purdele, kes peab tohutust tekstimassiivist ikkagi vene keeles üle käima, ja nende omavaheline lavakeemia toimib. Purde oli alul küll pisut rabe, kuid etenduse edenedes kohanes täielikult ning mängis lustiga ja vabalt. On suur julgus võtta vastu selline pakkumine, aga kiitus Purdele, et ta seda tegi. Ta tõepoolest sobib sellesse rolli ning küllap jõuab ka rolli esimene ots sisse mängides nünasseerituma ja orgaanilisema mängulaadini.

Mängulust on see, mis teeb lavastuse nii elavaks – näitlejad on plastilised nii füüsiliselt kui vaimselt, annavad ärksalt teksti ja tajuvad teineteist varbaotsteni. Laval on kokku saanud äärmiselt hästi valitud paar, ja see on kahtlemata lavastuse suur võit. Teadaolevalt otsiti Viktoria rolli sobivat osalist kaua, ning eestlannani jõudmine polnud esimene ja teadlik valik. Eesti keele aktsent ja naljad tema häälduse üle on armsad ja kohased, lähendavad naabreid nii teineteisele kui publikule.

Uksed jäävadki suletuks. Kummagi maailma ei lasta teist sisse, sest see on haavatav. Sellepärast need valed, et aususega haiget mitte saada. Ainus võimalus on ühine neutraalne pind, ilma eelneva taagata. Just seda see koridor sümboolselt pakubki. Kas on aga nende kahe jaoks võimalust luua ühine elu ka isiklikul pinnal, lubada teine oma ellu päriselt sisse, ilma valedeta?

Eesti publik võib sammud julgelt Vene Teatrisse seada. Kes pelgab, et vene keelest aru ei saa, saab laenutada kõrvaklapid, kus loetakse ette tõlget. Tõsi, seda võiks teha viimasel võimalusel, sest pealelugeja intonatsioon on pärit nagu 90ndate videolaenutuse filmidelt, kus keegi lihtsalt oma tunnetuse pealt tõlke ette luges.

Parim on ikka puhast teksti kuulata, kuid nüansside tabamiseks võib poole kõrvaga ka tõlget abiks võtta. Loodan, et ka Vene Teater läheb seda teed nagu Estonia, kus tõlge jookseb diskreetselt lava allservas, et kehv tõlkeesitus tervikelamust ei rikuks. Sel korral päästis sellest piisav vene keele oskus, mis ei sundinud tõlkele lootma, kuid kel vajadus tõlke järele olemas, neid võib see tõsiselt häirima hakata.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: