90 raamatut 90 päevaga. Peeter Sauter, "Indigo" ({{commentsTotal}})

Peeter Sauter
Peeter Sauter Autor/allikas: ERR

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1990.

Uus kümnend hakkab kohe raginaga pihta. Jaanuaris ründavad Berliinis tuhanded inimesed Stasi peakorterit, et kätte saada oma toimik. Samal kuul hakatakse lammutama Berliini müüri. Moskvas avatakse Nõukogude Liidu esimene McDonalds. Ilmselt on see üks verstapost, mis tähistab NSV Liidu lagunemist. Juba 7. veebruaril nõustub NLKP Keskkomitee loobuma oma võimumonopolist. Oktoobris saavad La Manche'i tunneli ehitajad merepõhja all kokku, luues sellega esimese kuiva ühenduse Suurbritannia ja mandri-Euroopa vahel.

Vähem tähtis polnud see aasta Eesti jaoks. 30. märtsil kuulutab Eesti NSV Ülemnõukogu välja Eesti Vabariigi taastamise. 15. mail toimub Tallinnas Lossi platsil Interrinde meeleavaldus, mille peale Edgar Savisaar kutsus eestlasi appi ja hõikas läbi raadio – Toompead rünnatakse, kordan, Toompead rünnatakse. Ja eestlased tulid. Huvitav, mida Savisaar täna raadios võiks hõigata? Tegelikult miks mitte seda sama teksti.

Mis sel aastal toimub kirjanduses? Londonis tuleb müügile Hanif Kureishi "Äärelinna Buddha", Tallinnas Peeter Sauteri "Indigo". Mõlemad on debüütromaanid. Kui olla suuresõnaline, siis ka Peeter Sauter on äärelinna Buddha. Kuigi muidugi ei ole ta mingi Buddha ja tegelikult seda ütleb ka Kureishi romaan, me kõik oleme inimesed, meil kõigil on midagi, mis ei sobi ühiskonna paraadportreele. Ollaksegi justkui äärelinnas. On nii Sauter kui Kureishi.

Mis selles Sauteri raamatus siis teistmoodi on? Lisaks sellele äärelinlusele, mis on pigem maailmavaateline asi, ollakse nii-öelda luuser. Raamatus torkab silma teksti kõnelisus. Ongi tunne, et kogu see raamat on Sauteri sisekõne. Ja ta ei tegelegi sellega, kuidas seda korralikuks kirjanduseks teha. On nagu on. Sama on raamatu ülesehitusega, ta justkui hakkab kuskilt pihta ja ühel hetkel saab raamat läbi, aga mingit finaali, suurt lõppu, moraali, üldistust ei ole, ollakse ikka äärelinnas ja ei olda Buddha, kõik on samamoodi ja ilmselt läheb samuti ka edasi. Sauter on nagu raadio, mille teed lahti ja sa satud poole pealt kedagi kuulama ja siis ühel hetkel paned raadio jälle kinni.

Sauteri puhul on ikka öeldud, et ta kirjutab kogu aeg ühte ja sama raamatut. Ja kuigi tal on ka täiesti testsuguseid lugusid, kus on ka algus ja lõpp, siis võibolla mingis üldises mõttes see nii ongi, et kogu aeg on üks raamat. Kui võtta see Sauteri esimene raamat "Indigo" ja tema viimatine, tänavune raamat "Sa pead kedagi teenima", siis tõepoolest, kaaned on sarnaselt sinised. Ka meetod on sama, Sauter räägib justkui oma elust. See on Sauteril pikem projekt, nagu elukestev õpe, ta kirjutab end uuesti ja uuesti lahti, dokumenteerib end. Sündmused ja liikumine tema raamatuis on täiesti olemas, aga need pole teatraalselt struktureeritud ega puänteeritud, vaid need kulgevad samas rütmis nagu Sauteri elu. Kui olla jällegi suuresõnaline, aga miks ka mitte.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: