Birk Rohelend: mida on õppida Donald Trumpi bestselling story’st ({{commentsTotal}})

Toetajad tähistavad Trumpi võitu.
Toetajad tähistavad Trumpi võitu. Autor/allikas: Reuters / Scanpix

56,6 miljonit Hillary Clintoni poolt hääletajat ning lugematud toetajad üle terve gloobuse viibivad leinas. Inimesed Times Square’il tehtud piltidel hoiavad peast kinni, nägudel lainetamas ahastus. Aga mis siis tegelikult juhtus ja kuidas on selline asi üldse võimalik?

(Anti)kangelane, keda USA väärib

Batmani-filmi saatuslikud sõnad on saanud tõeks. Raske uskuda, et Donald Trump on mees, keda maailm täna vajab. Seksist. Rassist. Maksupettur. Valetaja. Kas tema otsekoheste väljaütlemiste taga on tõepoolest lapsesuulik ausameelsus või on see strateegiliselt üles ehitatud ja hästi välja mängitud roll? Keegi ei tea. See ei olegi kahjuks oluline: inimestele meeldib see, mida Trump ütleb. Miks? Sest see on meelelahutus oma parimas kastmes. Tahumatu naftalõhnaline kauboi läänest sobib suurepäraselt sisse juhatama suurimat maailmasõjajärgset üllatuswesternit.

Just sellepärast, et täna dirigeerib massauditoorium maailmapoliitika areenil ennenägematut show’d. Väga selgeks saab demokraatia tõeline ja ahastamaajav pale – inimesi, keda on võimalik lihtsalt petta, on alati rohkem kui neid, kes viitsivad lausungite ja sõnakõlksude taga oleva tuumani kaevuda. Klikiajastul langetatakse enamus otsuseid väheste sekundite jooksul lihtsa põhimõtte järgi: meeldib – ei meeldi. Võib oletada, et terve hulk valijatest, kes kaldusid Trumpi poolele, ei soovi lihtsalt näha naispresidenti.

Kuidas seletada Meerile, mis vahe on faktil ja hoiakul

Press kiristab hambaid, sest katsed näidata ja selgitada inimestele Trumpi tausta ja sellest tulenevat absoluutset sobimatust USA presidendi kohale on jäänud viljatuks. Liiga paljudele inimestele ei paku kiirel ajal enam üldse huvi, millist mõju üks või teine asi omab. Teeme Brexiti? Muidugi! Las need mandrieurooplased istuvad omal lombipoolel edasi, pole meil neid vaja. See, et küllalt kitsukese Euroopa maariba taga on suur ja lai Aasia, kes selles uut soodsat võimalust näeb, ei tule olulisel hetkel meeldegi.

Analüüs ja tõeni jõudmine nõuab oma aja pühendamist ja süvenemist, mõlemad tegevused on täna aga äärmiselt ebapopulaarsed. Massimeediakanalite igapäevas hingab tihedalt kuklasse seesama Meeri või John, kes ei tahagi asjadest aru saada, vaid lihtsalt pooli valida. Hillary on vana? Valime mõne teise presidendi. Trumpil on ilus naine? Tore on, saadame ta välisriiki visiidile, las näitab, mida me suudame. See, mida kummagi kandidaadi poliitiline platvorm ja seatud eesmärgid endaga pikas perspektiivis kaasa toovad, on nii abstraktne mõte, et selle asemel on lihtsam oma hääl ära anda ja edasi lemmikseriaali vaadata. Let Him Make America Great Again, et saaks veel vähem hoolida, veel vähem muretseda, veel rohkem keskenduda meelelahutusele. Ilusaid sõnu, mis suunavad tundlema, mitte mõtlema, on lihtne ja mugav uskuda. See, et nende tõestamine on faktiline absurd, ei ole meeride mure.

Lugude jutustamise ajastu

Täna peaks olema tegelikult kõigi kirjanike, stsenaristide ja teiste loojutustajate rõõmupäev. Mis tõestaks veel paremini hea loo edukust, kui kümnete miljonite inimeste tohutu joovastav rõõm vastse, peamiselt kohatu ebapädevusega silma torganud Ameerika presidendi üle? Kangelane on tähtis, isegi kui ta on antikangelane. Lugu müüb. Intrigeeriv karakter äratab huvi, temast on lihtne rääkida, ta jääb meelde. Ja mis siin ikka USAst rääkida: kui Anu Saagim kandideeriks rahvahääletusel presidendiks, siis ei tahaks ennustada, kuidas selline asi lõpeb…

Õnneks tekib juba kümne päeva pärast meilgi võimalus USA meediaekspertidelt küsida, mida on meie loojutustajatel õppida Trumpi juhtumist. 19. novembril kohtuvad Tallinnas PÖFFi raames toimuval Storytek Forumil rahvusvahelisel koostööüritusel digitaaltehnoloogia–, audiovisuaal– ja loovmeedia tipud, et arutada edulugude mudeleid ja rahastamisvõimalusi. Loodame, et ka eesti autorid saavad peatselt võimaluse oma pommlood letti lüüa ja maailma tänase hommiku vääriliselt rabada. 

Toimetaja: Valner Valme



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: