90 raamatut 90 päevaga. Jüri Ehlvest, "Krutsiaania" ({{commentsTotal}})

Jüri Ehlvest
Jüri Ehlvest Autor/allikas: PM/Scanpix

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1996.

Septembris alustavad Ameerika Ühendriigid Iraagi vastu Operatsiooni Desert Strike (Kõrberünnak) vastuseks Iraagi armeele Arbīli linna ründamise eest. Pariisis kogunevad 2. juulil fännihulgad Jim Morrisoni hauale tähistama tema 25. surma-aastapäeva. Kümme päeva hiljem lahutavad prints Charles ja printsess Diana. Suveolümpial plahvatab Atlanta olümpiapargis torupomm, hukkub üks ja haavata saab üle saja inimese. Eestis jõustub pankadele nõue, et omakapital peab olema vähemalt 50 miljonit Eesti krooni. 30. aprilliks peavad Eestis elanikud, kes ei olnud Eesti Vabariigi kodanikud, esitama taotluse elamisloa saamiseks. Eestis valitakse tagasi presidendiks Lennart Meri, Venemaal Boriss Jeltsin. Tartus avatakse liikluseks Kroonuaia sild.

See aasta on ka eesti kirjanduse jaoks oluline. Ilmub Sven Kivisildniku luulekogu "Nagu härjale punane kärbseseen". Ja ta on kah seda, ta on punane ja paks nagu tellis, täpsemalt 6,5 sentimeetrit, mõõtsin ära. Kivisildnikust räägib homme Peeter Helme, mina täna Jüri Ehlvestist, kel ilmub sel aastal tema kaks esimest raamatut – romaan "Ikka veel Bagdadis" ja novellikogu "Krutsiaania", mille kaane kujundas Navitrolla, kaas on läikivhõbedane, toonases raamatupoeriiulis helgib ta nagu komeet, nii otseses kui ülekantud tähenduses.

Ehlvesti koha võib öelda igasuguseid asju, et ta on nagu eesti Borges või siis nagu Tuglas, kes on söönud seemneid. Kajar Pruul ütleb raamatu "Ikka veel Bagdadis" tagakaanel: "Jüri Ehlvesti juttudes on sageli üheks tähtsaks tegelaseks mõni demoniseeritud teade või tekst. Ses mõttes sarnaneb ta eesti kirjanduses kõige rohkem Jaan Krossile." Tegelikult muidugi Ehlvest pole ei Kross ega Tuglas ega Borges. Üldse on äärmiselt keeruline tema kohta midagi öelda. Ta segab omavahel filosoofiat, teoloogiat, mingeid argielumüüte, anekdoote, mida iganes. Ehlvesti tekstid on nagu segamini tuba, kus erineva kola vahele on tallatud salakäigud. Ja kui neid mööda minna, hakkavad tekkima seosed, korraga saad nagu millestki aru! Millest, seda on jällegi väga raske öelda, aga isiklikult minul hakkab nendel hetkedel naljaks. Kogu selle justkui tõsiseltvõetava krüptilise kihi all on Ehlvest humorist, tõsi küll, suht sünge.

Kuna tema tekstid on jube segased, siis ma otsisin üles midagi lihtsat ja kindlat. Ja selleks on puu. Ta on selles "Krutsiaania" raamatus olemas, aga tundub, et puu on ka igal pool mujal tema raamatutes. Siin on jutt "Initsiatsioon kuldlõikes". Naine äratab mehe ja käib talle terve öö peale, et too puu maha saeks. Ka see, et naine käsib puu maha saagida, on Ehlvestil läbiv, ühes teises raamatus sunnib naine meest kuuske maha saagima. Viimaks lükkab mees naise bussi alla. "Initsiatsioon kuldlõikes" loos on selleks puuks kõrge kask. Naine kardab, et nende poeg, kes saab järgmisel hommikul 13, ronib sinna otsa, see on poistel justkui initsiatsiooniriitus, ja kukub sealt alla. Hommikul avastab naine, et poja voodi on tühi. Selle koha peal jutt lõpeb, kõik jääb justkui selgusetuks. Raamatu viimane lugu räägib hoopis ühest mängurist ja selle loo lõpus on, tolksti, mees ja naine kase all, ja nende kätel surnud poeg, kes nagu osutaks käega kuhugi. "Kas tahtis ta oma väikese käega osutada millegi poole, mille poole? Mis suunas me peaksime minema?" Hea küsimus ja sobib ka Ehlvesti kohta.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: