Kasvatusfilosoof Airi Liimets: kirjandust ja muid kunste tuleb omal nahal kogeda ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli kasvatusfilosoof Airi Liimets, kes selgitas hariduse ja õppimise laiemat tähendust.

Airi Liimets tõi välja, et kõige stereotüüpsem on hariduse tähenduse mõtestamine süsteemi kaudu, kus see on hierarhiline liikumine algkoolist kuni doktoriõppeni. Kuid tema sõnul on see tähendus palju laiem:"On ka teine tähendus, mis eesti keeles oleks rohkem asendatav sõnadega "kasvatus" ja "kasvamine", aga saksa keelest tuleb üks väga oluline tähendus – see on enese kujundamise ja kujunemise protsess. Kolmas tähendus, mille saab tuletada vanast saksa keelest, on looming ja need kaks tähendust haakuvad. Loomulikult, ilma haridussüsteemita ka ei saa. Võikski öelda, et igal inimesel on oma individuaalne haridustee. See on kokku põimitud institutsionaalsest ja sellest, mis toimub väljaspool süsteemi, ehk personaalses enesekujundamise protsessis."

Fakt on see, et tänapäeval on haridussüsteemil ja koolil siiski selles kujunemise protsessis äärmiselt oluline roll. "Kooli kolm kõige olulisemat komponenti on õpilane, õpetaja ja õppeaine. Põhiprobleem on selles, kuidas need kolm suhestuvad ja selle mõistmises ei ole üheseid vastuseid. Väga kaua on Eesti koolis valitsenud ainekesksus, näiteks kogu nõukogudeaegset kooli peeti selliseks, kus kõige tähtsam on õppeaine ja inimene on selle teenistuses. Tänapäeval püütakse ainekesksust ületada ja rõhutada seda sotsiaalset sfääri õpetaja ja õpilase vahel ja isegi eitatakse selle aine tähtsust – et ei ole vaja õpetada konkreetseid teadmisi, vaid lihtsalt mõtlemist. Aga tekib küsimus, kuidas mõelda ilma mõteteta," selgitas ta koolisüsteemi põhiküsimust.

Oma personaalse haridustee ja kujunemise protsessi ülesehitamine on kahtlemata suures süsteemis keeruline, aga osa sellest ongi balansseerimine formaalse ja informaalse piiril: "Õppimine on enese loomine kultuuris ja kultuuri loomine iseendast. Seda enese kujunemist võiks mõista ühendusse astumisena kultuuriga. Kultuur kui selline on see, mis hakkab inimest üles ehitama, tema mõõtu kui sellist looma," selgitas ta.

Liimets rääkis, et enese loomise protsessis on oluline see, millel me laseme end kõnetada: "Küsimus on selles, mis hakkab määratlema seda, mida keegi peab elus oluliseks – kas ta laseb ennast kõnetada ainult teatud iseendast välistel teguritel, ainult materiaalsetel väärtustel, staatusel, varandusel või on see midagi vaimset. Eelkõige tuleb siin mängu kultuur, nii selle kõrgkultuuri vormides nagu kirjandus, muusika ja kujutav kunst kui ka teadused. See kõik on tegelikult kultuur."

Õppimisega seondub alati ka sisemise motivatsiooni küsimus ja Liimetsa sõnul tagab selle samuti kultuuriline keskkond, kus inimesel tekib soov midagi ise kogeda: "Ta peab olema kogenud neid kunste oma nahal, näiteks kirjandust. See tähendab seda, et teadmine iseenesest on huvitav ja oluline pole see, et milleks ta seda kasutada saab. Sõna otseses mõttes see, et õppimine ja tunnetusprotsess on nauding."

"Õppimise puhul ei ole oluline mitte ainult tegeleda ainega või õppida seda, mis on meile vastu asetatud, omandada objekti ja sellega võidelda. Õppimine tähendabki ka protsessis olemist ja samastumist protsessiga. See on ka piiril olemine – teadvel olemise ehk reflekteerimise ja unustuse piiril. See tähendab, et ei pea koguaeg mõtlema oma tegevuse eesmärkidele või tulemustele, iseendale ja oma võimalikule karjäärile, saadavale kasule. Vaid unustada iseennast, tulemused ja lasta ennast protsessil kaasa kanda. Ühtpidi olla unustuses aga korraga ka teadvel," rääkis Liimets õppimisest.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: