Riiklike arhitektuuriküsimuste üle hakkab otsustama arhitektide ekspertkogu
Värskest koalitsioonilepingust selgus, et üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi koondamiseks luuakse tulevikus koostöös Eesti arhitektide liiduga ministeeriumite ülene ekspertkogu.
Möödunud nädalal läkitas Arhitektuurikoda riigikogule pöördumise, kus tehti ettepanek luua vastavasisuline kompetentsikeskus peaministri büroo juurde. Kompetentsikeskus hakkaks nõustama riiki avaliku ruumi planeerimisel ja riigihangete läbiviimisel ning vastutama ehitatud keskkonda puudutavate küsimuste eest. "Kui arhitektuuri ja ruumilise planeerimise juures jäävad olulised aspektid arvestamata või ehitatud keskkonna kujundamisel tehakse viga, mõjutab see meie elu-olu väga pikka aega. Täna on selle kvaliteedi tagamine keeruline, sest vastutus on jagatud väga erinevate allasutuste vahel,“ selgitas Eesti arhitektide liidu president Katrin Koov.
Arhitektuurikoja ettepanekud, millega loodav institutsioon tulevikus tegelema hakkaks:
• riigi arhitektuuripoliitika ning ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste väljatöötamine ning selle elluviimine oma pädevuse piires;
• kvaliteetse ja jätkusuutliku keskkonna loomise ja säilitamise eesmärkide formuleerimine ja juhendite koostamine eesmärkide elluviimiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil;
• planeerimis- ja arhitektuurialaste uuringute koostamine, mis abistab kohalikke omavalitsusi otsuste tegemisel;
• riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste nõustamine oluliste ruumilise planeerimise ja ehitamise otsuste tegemisel;
• arvamuste esitamine kohalike omavalitsuste otsuste eelnõude kohta, kui otsus puudutab riiklikult tähtsaid maa-alasid või riigi ruumilise arengu olulisi huve;
• ettepanekute tegemine riigi ja vajadusel ka kohalike omavalitsuse üksuste arengukavadele, taotlemaks arengukavade ja riigi ruumilise arengu eesmärkide paremat seostamist;
• arvamuste esitamine riigivara valitsemise ja võõrandamise kohta ja ettepanekute tegemine riigivara valitsejale või riigile kinnisvarateenuseid osutavale riigi äriühingule kinnisasja korrashoiu korraldamiseks.
Arhitektuurikoja hinnangul vajab arhitektuurivaldkonna arendamise kompetentsi parendamine laiapõhjalist arutelu riigi, omavalitsuse ja erialaühenduste tasandil, et tagada läbimõeldud otsused elukeskkonna kujundamisel. Pöördumisele kirjutasid alla Arhitektuurikoja liikmed: Eesti arhitektide liit, Eesti planeerijate ühing, Eesti sisearhitektide liit, Eesti maastikuarhitektide liit, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond, Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskond, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Arhitektuurikeskus ning Linnalabor.
Toimetaja: Kaspar Viilup