Pille-Riin Purje lavastusest "Paljasjalgne Debora": Kuressaare linnateater on alati parimas vormis, kui nad tegelevad saarlastega
14. novembril esietendus Kuressaare linnateatris Debora Vaarandi 100. sünniaastapäevale pühendatud lavastus "Paljasjalgne Debora". "OPis" rääkis lavastusest lähemalt Pille-Riin Purje ning kirjaniku tagamaid tutvustas Rein Veidemann.
Teatrikriitik Pille-Riin Purje tõdes "OPis", et Kuressaare linnateater on alati parim just siis, kui nad tegelevad saarlastega. "Lavastus "Paljasjalgne Debora" oli mõeldud Debora Vaarandi 100. sünniaastapäevaks, aga Urmas Lennuk on tuntud enda ajatusega," selgitas Purje ja lisas, et ühelt poolt on see näidend nagu kodune kirjandustund, aga teiselt on see ka laiem mõtisklus. "Lavastuse pealkiri on väga kujundlik, seda rõhutatakse korduvalt," ütles Purje ja tõi välja, et vanem Debora ütleb pidevalt nooremale, et kingi ei tohi jalga panna ja tuleb paljajalu käia.
Purje leidis, et lavastuses "Paljasjalgne Debora" mängivad meestegelased isegi pisut Debora Vaarandit üle. "Neil on väga oma asi ajada, neil on oma kogutud teosed kaasas ja nad tegelevad iseendaga samavõrd kui Deboraga," ütles teatrikriitik ja tõdes, et seal on ka tähelepanuväärne portreeline sarnasus. "Eriti Andres Raagi Smuulis, aga ka Arvi Mägi Aadu Hindis, kuigi Hint oli tunduvalt suurem mees."
"Läbi aegade on Raivo Trassi kõige tugevamaks küljeks olnud Eesti dramaturgia ning ta on üks kõige isikupärasemaid Eesti asja ajajaid, siinse kultuuri mõtestajaid," selgitas Purje lavastaja Raivo Trassi olulisust ja tõdes, et talle meeldib väga, et Trass on niivõrd heas vormis. "Urmas Lennuki tekstides on alati omad vimkad ja mängud sees ning ta on tegelikult ka Saaremaaga varem tegelenud, kui ta tegi Jüri Tuuliku "Varesest" näidendi," kinnitas ta ja lisas, et "Paljasjalgses Deboras" on tasakaalus Saaremaa kohavaim ning Eesti kultuurilugu.
Rein Veidemann kinnitas, et Eesti vägevate naiskirjanike reas on Debora Vaarandi kolmas Marie Underi ja Betti Alveri järel. "Teda aga ei paigutata alati sinna nimekirja, kuna tema looming ja isiku lugu sattus sellesse aega, kus valikuid ei olnud palju, sest kõige halvemad valikud tähendasid seda, et sa võisid oma elu kaotada," ütles Veidemann ja nentis, et see vari langeb pisut Debora Vaarandi peale. "Ta oli väga suur ja armastuväärne inimene," kinnitas kirjandusteadlane ja ütles, et Debora Vaarandil olid elu jooksul väga keerulised suhted, millest lavastus "Paljasjalgne Debora" ka räägib.
Sealjuures ei ole Veidemanni arvates Debora Vaarandit Eesti kultuuris piisavalt tähele pandud. "Ainult Saaremaal on teda tähistanud uhkelt, nüüd tuli näidendi lavastus, toimus ka võimas konverents tema 100. sünniaastapäeval ning avati monument, kuid see kõik oleks pidanud toimuma Estonias," ütles Rein Veidemann ja kinnitas, et praegu ei ole kirjanduse aeg. "Heal juhul saavad kirjanikud enda sünnipäeval lehesabades õnnitlusi, kuid see teeb mulle tuska, et Eesti riik ei hooli enda suurtest surnutest."
"Paljasjalgne Debora" esietendus 14. novembril Kuressaare linnateatris.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "OP"