90 raamatut 90 päevaga. Hasso Krull, "Loomise kiri ja mõnu" ({{commentsTotal}})

Nominent Hasso Krull
Nominent Hasso Krull Autor/allikas: PM/Scanpix

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 2006.

Kohe aasta algul lahvatab Vene-Ukraina gaasitüli, Venemaa soovib gaasi eest rohkem raha, Ukraina ei taha maksta. Gasprom lubab 1. jaanuaril peatada gaasitarned Ukrainasse. Alustatakse tööd internetikeskkonnaga nimega Twitter. Üks Twitteri loojatest, Dorsey, teeb 21. märtsil esimese postituse ja kirjutab: "just setting up my twttr". Juulis toimub õhtusel tipptunnil terve rida pommiplahvatusi Mumbai rongides. Eestis on asjad rahulikumad, aga siiski, lahvatab skandaal. "Pealtnägija" saates tuleb ilmsiks, et president Arnold Rüütli järeltulijad on Kadrioru lossis korraldanud orgia. Tavaliselt tehakse sellised asju vanemate suvilates, aga kui olla presidendi järglane, siis on suvilaks Kadrioru loss. Koguva külas taasavatakse Juhan Smuuli monument. Tuul sasib Smuulil juukseid, ta pilk on suunatud merele, nägu kurb, nagu oleks kast viina koos Pobedaga merre jäänud.

Sügiseks vaibub ka Kardioru orgiaskandaal. Sest uueks presidendiks saab Toomas Hendrik Ilves. Nüüd on uued teemad, kas Ilves ikka on õige eestlane, mõnele ei meeldi tema kikilips, kolmas ei saa aru, miks ta kogu aeg peab nätsu närima?

Kel on tellitud Loomingu Raamatukogu, sellele kolksatab postkasti Hasso Krulli raamat "Loomise mõnu ja kiri", teised peavad poodi või leheputkasse minema. Kogu see raamat on üks pikk essee loomisest ja mõnust ja kirjast. Võimalik, et Krullile ei meeldi tänapäeva Eesti elu ja sellepärast pöördub ta iidamasse-aadamasse eesti vanarahva kosmoloogia poole. Tegelikult ega seal kah midagi teistmoodi pole. Kui Kadriorus on orgiad, siis ka Krullil on seal tekstis selline tegelane nagu trikster. Triksteriga võis tutvust teha juba siis, kui Krull tõlkis raamatujagu Winnebagode lugusid. See Trikster on kiimaline elukas, alatu ja saama peal väljas. Samas on ta tihti ka maailma loomisega seotud. Krull leiab, et eesti trikster on Vanapagan.

Aga mis see Krulli loomine ja kiri ja mõnu on? Ajalehes Sirp võtab oma arvustuses Tõnu Viik selle kokku:

"Kosmoloogilise mõõtme tõttu kattub lugulaulu rütm maailma loomise rütmiga, ning “mõnu” tähistabki seda suure loomise rütmiga kaasaminekut, sünkroniseerimist maailma loomise ja lugulaulu esitamise protsesside vahel... “Kiri” on Hasso Krullil kõik see, mis esitab ennemuistse algkuju silmaga nähtavate märkidena. Enne sõnade ja tähtede kirja kujutati arhetüüpe sümbolite ja tähendusmärkidega – näiteks nende mustritega, mida võib näha meie arheoloogilistel leidudel, kirveskirjadel ja ka õllekannudel."

Paljud arvavad, et Krulli on keeruline lugeda, tegelikult ei ole, ta võib ka päris lihtsalt öelda selle loomise ja mõnu kohta: "Kõik, mida tehakse mõnuga, sujub võrratult kergemini ega nõua liigset pingutust, sest loomise vägi on mõnu poolel."

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: