Jürgen Rooste arvamuspoees: kurjuse koletu kolp ({{commentsTotal}})

Sõjas kadunud kiivrid ja laskemoon.
Sõjas kadunud kiivrid ja laskemoon. Autor/allikas: Reuters/ Scanpix

Jürgen Rooste ahjusoe arvamuspoees.

ÄRGE SAAGE VALESTI ARU ehk KURJUSE KOLETU KOLP

ärge saage valesti aru
need mehed (enamasti on
need mehed – kummaline)
kes tahavad praegu sõda
või noh – vähemasti
valmistuvad selleks või
loodavad vaikselt-ärevalt

nad ei ole pahad –

nad on lihtsalt kasvanud
ajalooõpikute maailmas:
kõige suurem on see
kes kirjutatakse suurte tähtedega
suurde ajalukku
kellele tänavad laulavad
pronkskujude keelt – ja seda
juba naljalt ilma mõne suure
sõja või sõnata ei saa

ja need teised mehed pole
ju ka pahad nad lihtsalt
on tootnud loonud kõik need
relvad need lõhkepääd
need järjest õhemad-kergemad
kuulikindlad vestid
ja läpakad mille korpus elab üle
kranaadiplafatuse (muidugi on ka kranaadid paremad)
internet valgub poisteni otse satelliitidelt
koduste pornopiltide ja vaenlaste positsioonidega:
reaalajas

kõik need onud kes on need tellind-teind
disainind-maksnud kõik nood imevidinad
mille abil toita sõda seda tohutut elukat
kõik kes ei taha ju muud kui et
nende töö käiku läeks kasulik oleks ära tarbitaks
mürsud amortiseeruvad kuulivestid on siidõhukesed
tapmiseks on juba nii palju uusi vahendeid aga
vanad seisavad ladudes
me peame neist aru saama

ja sellest et sõda on
lisaks ajaloo sammuvahele
ka bioloogiline mootor:
meid on liiga palju me
sipleme mingites veidrates
majanduslikes sõlmedes pea kõik
on võlgu kelleltki pole midagi võtta varsti
pääle ta keha ta vere ta hinge

me õgime nagu rohutirtsud
kurname planeedikese helesinise täpi kosmoses välja
ja jätame maha
kile plastiku ja sita mäed (a see viimane kaob ruttu)

ärge saage valesti aru
loodus peab puhastuma
ja ta alustab meist kes me
niikuinii sureme kes me
oleme üsna hästi lagunev biojääde
uue elu sõnnik

ärge saage valesti aru
mina ei taha seda ma kuulaks
elu lõpuni bluusi ja rock’n’rolli
triphoppi ja džässi ja
armatseks
ja jooks oma õlled või kohvid
kirjutaks need kiuslikud laulud

aga on novembrilõpp taevas
läks täiesti tumedaks
ja väljas hakkas äkki väga külm
see siin võiks olla üks väike
tekst üks nõidus mida
kümne või saja aasta pärast
saab lugeda muigega – et lollakas poeet
niiii loll ta! –
ja kõik oleks ilus: tavaliselt kui ma kujutlen
kõige hullemat jääb see
juhtumata
see on mul siuke ebausk – tavaliselt
ongi novembrilõpus külm
ja pime ja hõõgveini lõhn
ja inimesed petavad pikki
varatalveõhtuid oma lugude ja lauludega
vitamiin elab hapukapsas
ja keskküttetorudes soliseb öö laul
linnajagude kohal lasub pehme korstnasuits
aknad ei pea alati tuult
ja viimasel ajal on pea
kõigil koertel vestid

me elame veel hästi
ma võtsin oma viimaste müntide eest
kohvi ja piruka ja
kusagil on mu kallim
mu poole teel ehk
ma ei ole mitu päeva purjus old
aint kindad on kadund kindad jah unustin
trolli või kõrtsi või jumalteab
kui uudiseid ei loeks siis võiks
arvata et me elame inimese ajal

ärge saage valesti aru
ma tean et "nondel meestel"
on mehed (või isegi naised) kes loevad nende eest
uudiseid ja võtavad selle kõik lühidalt kokku
ja see peabki välja nägema nagu
kontsentreeritud surm
nagu surm millest saab
palju-palju surma
kui seda mõne kannutäie veega lahjendada

ja ometi on lihtsalt üks ilus
varatalveööhakk pelgulinna-kalamaja piiril
inimesed veel kardinate taga
veel kohvikuis
veel (vestidega) koertega
veel kirjutamas liiga pikka laulu
nagu aitaks see ära hoida et
kuskil midagi koledat sünnib

nagu suruks see maadligi tagasi
kurjuse koletu kolba mis läbi poolune
oma tohutute sõõrmetega
meid tasakesi nuhutab

Toimetaja: Madis Järvekülg



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: