Arvustus. Otsimise ja kohaloleku impeerium ({{commentsTotal}})

"Impeerium" Autor/allikas: Herkko Labi/ Von Krahl Facebook

"Impeerium"
Lavastaja: Mart Koldits
Laval: EMTA Lavakunstikooli 28. lend
Tehnilised lahendused: Enar Tarmo
Valguskunstnik: Mikk-Mait Kivi
Helikunstnik: Jürgen Reismaa
Rekvisiitor: Kristiina Praks

Von Krahli teatris etendus "Impeerium", Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli 28. lennu esimene väljatulemine.

Lavastaja ja kursuse üks juhendajaist Mart Koldits on öelnud, et "Impeerium" tahab kaardistada olukorda, kus tudengite eesmärk on: "mängida lahti see hetk, mis on just praegu."

Aga milline see lavaka 28. lennu impeerium, praeguse kolmanda kursuse noorte maailm on? Milline näeb välja lavakeelde tõlgituna see hetk, kus noored praegu on? Milline on impulss, mille nad saali vaatajateni saadavad?

Lavaka tudengite avalikud väljaastumised on alati põnevad, sest need ei ole võrreldavad nn reaetendustega. Õhus on tunda õhinat, entusiasmi, tahet end tõestada, näidata, õnnestuda. Kooli turvalised seinad on veel ümber, aga on tunda ka soovi ise maailma avastada. Ja olgugi, et tegemist on veel õppeprotsessiga ning tekkivad piirjooned võivad olla meelevaldsed, siis teatud raamistik siiski välja joonistub.

Lavastaja Mart Kolditsi soovi "Impeeriumiga" edasi anda praeguse hetke analüüsi, kohalolekut ja "siin ja praegu" tunnet, võib lugeda õnnestunuks. Lavalt oli tunda 18 noore kohaloleku energiat, otsimist ja üksteise tajumist. Lavastusest kerkib pinnale kaks märksõna: energia ja olemise intensiivsus.

Laval oli grupp noori, kes üritasid tunnetada üksteist ja iseennast, otsisid mõtet ja pidepunkte oma laval olekus. Tunda oli tähelepanelikkust üksteise suhtes, õhkkond laval oli hetke ja olukorda arvestav ja mis vast kõige tähtsam, tunda oli tahet laval olla. Oli ka ebalevust, otsimist, aga ei olnud kammitsevat hirmu, mis on vast (noore) näitleja suurim vaenlane. Lavalt nähtud noor näitleja oli kompav, õrn, tähelepanelik nii enda kui publiku suhtes, truppi tunnetav. Tunnustust väärib asjaolu, et lavastuse käigus ei tulnud välja üht keskset staari, vaid esile lõi ansambli töö.

Teine märksõna, mis esile tõuseb, on olemise intensiivsus. Tõepoolest, oli tunda oli seda hetke, kus praegu ollakse. Füüsiliselt ja intensiivselt. Oli võetud aega selle hetke tunnetamiseks ja tajumiseks. Ei kardetud vaikust ega pausi, mis on laval teatavasti sama oluline kui tegevus ja sõna. Lavastuse käimalükkav jõud oli tudengist endast tulev ebakindlus, kahtlemine, kohati oli suhe lavasse, partnerisse ja publikusse eluvõõras, kuid eks iga pillirühm orkestris alles otsib oma kohta ja teed.

Kui järgida kuulsat lauset, et näitleja on oma ajastu lühikroonika, siis milline see tänane noor näitleja on? Kui katsuda millelegi tunnetuslikule ja abstraktsele sõnalist vormi anda, siis esimene sõna, mis üle huulte tuleb, on kompav. Ja see sõna, arvestades meie aja iseloomu, kiirust, infoküllust, virtuaalsust, tundub täpne. Tundub, et meie aja võti on oma ajaga kohaneda ja seda tudengid laval ka tegid. Ei mindud üleolevalt ja enesekindlalt peale, vaid üritati sobituda ettevaatlikult tingimuste ja keskkonnaga, mitte vastupidi.

Samuti oli lavalt näha ka see miski, mis ajas ei muutu: ikka on laval olijatest üks seltskond, kes lihtsalt oma energia ja kohalolekuga eristub, selleks pole isegi vaja midagi erilist teha, piisab ka lava nurgas seismisest, ja ikka on huvitav, haarav ja põnev. Ja on teine seltskond, keda iseloomustab püüdmine, tahe, näitlemine, oma olekule laval mõtte andmine. Aga kas mõtet saab anda ja käsitöölisena luua? Kindlasti saab, aga mingil hetkel peaks see loomulikult ka settima ja sujuvalt näitlejaga üheks saama.

"Impeerium" näitas, et lava kompamine on selge, etenduse lõpuks tunti end seal juba päris mugavalt. Selleks, et laval olekuga tekiks vastutus, on kõigepealt vaja vabadust. Ja tundub, et vabadus kui iseendast impulsina tulev tahe, mis on hirmu kammitsatest puutumata, on saavutatud. Siit on ainult edasi minna. Nüüd tahaks näha vabaduse järgmist astet, mis on risk. Näha katsetamise julgust ebaõnnestumise hinnaga. Julgust proovida, teha laval seda, mis ennast kõnetab ja mis tundub hetkel oluline. Et kroonika ei oleks pelg sõnakõlks ja ajalooline reliikvia, vaid elus organism, mis käib ajaga ühte sammu ja näitab vahest teedki.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: