Schillingu eestvedaja: pisikesele kollektiivile langes liiga suur töökoormus ({{commentsTotal}})

Kilingi-Nõmmel suviti toimuv muusikafestival Schilling teeb tuleval aastal pausi. Tänavu tähistas festival oma kümnendat juubelit.

Esinejate nimekiri oli tänavusel Schillingul esinduslik ja üles astus mitu sellist artisti, kes võiksid juba üksi olla festivali peaesinejad. See tähendas festivalile aga ka keerukamat ja kulukamat ettevalmistust. Festivali eestvedaja Ants Tõnissoni sõnul tekkiski vastuolu selle vahel, mida festival soovib ja mida ta suudab

"Oleme seda latti vaikselt kogu aeg ülespoole nihutanud, et endal oleks huvi või sisemine motivatsioon seda asja teha, viletsalt ei taha teha. Selleks, et väga hästi teha, langes meie pisikesele korraldajate töökollektiivile väga suur töökoormus. See viiski asja hetkeks motivatsioonipankrotti," selgitas Tõnisson.

Teisi samasuguse kaliibriga festivale on Eesti suves vähe: Kukemuru Ambient Järvamaal ja Intsikurmu festival Põlvamaal. Mõlemad on peresõbralikud looduskaunis kohas toimuvad muusikapeod, mille muusikaline ampluaa on suhteliselt lai. Peamine sissetulek kõigil väikefestivalidel on piletimüük.

Kaheksandat aastat toimunud Intsikurmu festivali külastas tänavu kahe päeva jooksul kuus ja pool tuhat inimest, see kattis poole kuludest. Korraldajad peavad arenemisel silmas väikefestivale, kuhu mahub kõige enam kümme tuhat inimest.

Intsikurmu festivali eestvedaja Mihkel Kübar ütles, et metsapark annab festivalile ruumi laieneda.

"Teistpidi on aga tegemist ikkagi loodusliku pargiga ja me oleme oma meeskonnaga eesmärgiks võtnud, et peale festivali peab metsapark säilima sellisena nagu ta on loodud. See on tõsine mõttekoht publiku arvu koha pealt. Sel aastal see piir ei olnud veel käes, aga peame olema paari-kolme aasta strateegiates valmis, et mingil ajal peame panema ka piiri ette," rääkis ta.

Schillingu festivali tulevik pole veel selge.

"Me lihtsalt testime, kuidas on elu ilma Schillinguta. Korraks üks suvepuhkus üle seitsme aasta, eks siis vaatame, mis tunne peale tuleb, et kas ja kuidas edasi," ütles Ants Tõnisson.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: