Paide kultuurikeskus sai Estonia kontsertklaveri ({{commentsTotal}})

Kuna Paide kultuurikeskust külastab aastas 70 000 inimest ja publiku arv aina kasvab, otsustati muretseda korralik Estonia kontsertklaver.

Neljapäeva õhtul esitletigi klaverit, mis on ostetud annetajate raha eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kultuurikeskuse Tooliklubisse koondunud paidelased on oma isikliku rahaga aidanud korrastada saalitoole ja lava. Nüüd oligi klaveri kord.

"See ei ole raha mängu panek, see on lihtsalt aitamine. See on kultuuri aitamine sellepärast, et kultuuril ei ole kunagi väga rikkalikke päevi olnud," ütles üks annetajatest Rein Rebas, kes kavatseb kõigil kultuurikeskuse kontsertidel käia.

Paide kultuurikeskusele ostetud Estonia kontsertklaver pärineb muusika- ja teatriakadeemiast. Pill oli väga heas korras, kuid sai täiesti uue sisu.

"Ma lasin selle pilli intoneerida väga lahtise kõlaga. Kuna saal on ikkagi teatrisaal ja matt, siis pill peab olema väga lahtise kõlaga, siis ta läheb paremini saali," rääkis Paide kultuurikeskuse nõukogu liige Aivar Mäe.

"Tuleb vajalikud liikuvad mehhanismid ära vahetada, korpus tuleb taastada, teha see välimuselt ka ilusaks. Põhimõtteliselt jääb vanast klaverist järele võib-olla ainult 30-40 protsenti. Kõik muud vajalikud osad tuleb asendada, et saaks korraliku pilli," selgitas klaveritehnik Ain Rosenstok.

Pianist Mihkel Poll näitas tänukontserdil, mis juhtub siis, kui hea klaver ja klaverikunstnik kokku saavad.

"Ma arvan, et see on igal juhul samm edasi võrreldes klaveriga, mis siin saalis enne oli, kuigi tegemist ei ole uue klaveriga, vaid renoveeritud pilliga. Aga ma avan, et renoveerimine on hästi õnnestunud. Tahaks väga õnnitleda Paidet, Paide kultuurikeskust ja kõiki Paide elanikke," rääkis Poll.

Klaver annab Paide kultuurikeskusele võimaluse kutsuda esinema häid pianiste ja korraldada muusikafestivale.

Toimetaja: Merili Nael



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: