Tulevast aastast kujuneb muinsuskaitseamet abistavaks ning nõuandvaks asutuseks
2017. aastast algav muinsuskaitsereform korraldab ümber muinsuskaitseameti töö kontrollivast ja karistavast ametist nõuandvaks ning abistavaks asutuseks. Säilib ka muinsuskaitse järelevalve funktsioon.
Järelevalve pole muud kui olukorra ennetamine, kus unikaalne kultuur võib hävineda, vahendas "Aktuaalne kaamera". Praegu on ligi veerand ehitusmälestistest halvas või avariilises seisus. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie nimetas seda diplomaatiliselt remondivõlaks, mida muinsuskaitsereform peaks aitama vähendada. "Me kutsume omanikke üles, et nad pidevalt vara hooldaks, siis ei teki hüppelist investeerimisvajadust," ütles Raie.
Ministeerium asub uut muinsuskaitseseadust koostama järgmisel aastal, kus üheks kindlaks põhimõtteks on bürokraatia vähendamine, samuti suureneb ka rahastus. Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits kinnitas, et kevadistel eelarvearuteludel taotlevad nad juurde kaht miljonit eurot, mis oleks suunatud mälestiste omanikele nende tehtud tööde kompenseerimiseks.
Muinsuste omanikud ootavad muinsuskaitseametnikelt ennekõike nõu ja abi, kuidas muinsusväärtusi õieti korrastada. Samas võiks bürokraatiat olla palju vähem.
Sargvere mõisa omaniku, Paide valla, suurim mure on praegu see, et mõisahäärberi peatrepp saaks korda, muinsuskaitse on juba aidanud rahastada mõisa lagede restaureerimist. Paide valla majandusnõunik Helle Künsar ütles, et ettekirjutusi ei olegi muinsuskaitseamet neile teinud. "Meie koostöö on olnud tihe ja me oleme juba ennetavalt alati kaasanud oma tegemistesse muinsuskaitseameti," tõdes Künsar.
Hiljuti võeti muinsuskaitse alla veerand sajandit tagasi Paide kultuurimajaks ehitatud hoone. Muinsuskaitse eritingimuste kokkuleppimine võttis terve aasta, kuid kultuuriasutuse tööd ja nüüdisajastamist pole maja muinsuskaitse alla võtmine seganud.
Vaata "Aktuaalse kaamera" klippi, kuidas on muinsuskaitse olukord kesk-Eestis:
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Aktuaalne kaamera"