Mida toob endaga talv, kui oled veel laps? Karupüksid, villased sokid, veel ühed püksid, kampsun, tuukrimüts, veel üks kampsun, pealismüts, sõrmikud, käpikud, sall. Ja siis võib lõpuks minna õue, kus ootavad lumi ja lume lõputud võimalused, mis ei lõpe ka siis, kui lapsepõlv läbi saab.

"Minu meelest nende vahetute kogemustega on nii, et kui see kogemus on taas vahetu, siis ei ole enam vahet, kas sa oled suur või laps. Kui ma lähen lumesaju kätte praegu või kui ma käin suvel ujumas, siis ma tulen sealt välja samamoodi. Ei ole vahet, kas ma olen seitsmeaastane või kümneaastane või 40-aastane. See tunne on enam-vähem sama," rääkis lavastaja Siim Angerpikk "Aktuaalse kaamera" kultuuriuudistele.

"Lumeilm" on lume vahetu kogemise lugu, mis Angerpiku sõnul sündis enda lumekogemusi ja lumest mõtlemise viise meenutades. Koostöös Tartu Paberimuuseumiga valminud lavastuses näeb lumena paberit. Paberit, mis on nagu lumi, mida võib vormida milleks tahes.

"See on üks selline mäng, mis on juhtunud siis, kui kokku said ühelt poolt paberiga tegelevad inimesed, teiselt poolt teatriga tegelevad inimesed. See on, nagu Anne Rudanovski on öelnud, paberile uue elu andmine," sõnas lavastaja.

Kunstnik Anne Rudanovski ütles, et lumi ja paber käituvad natuke ühtemoodi.

"Nad võivad asju üldistada, tuua välja suure vormi ja nad võivad tuua välja suurest asjast väiksed detailid. Ma arvan, et selles etenduses on neid mõlemaid asju näha," ütles ta.

Fantaasiat lumest saab Tartu Uues Teatris näha 21. detsembrini.