Kõigepealt on mul küsimus helioperaatorile, kes mu säutsu salvestab. Anna-Maria, kui ma ütlen sulle aitäh, et sa mu loo salvestad, kuidas sa vastad?

Anna-Maria: "Ma vastan: palun."

No loomulikult on eestlane tänamisele ikka vastanud kas palun, võta heaks või pole tänu väärt. Valikut on. Seepärast üllatab mind, et viimasel ajal kuulen sageli, kuidas aitähile vastatakse aitähiga ehk tänamisele tänamisega. Seda on kuulda näiteks ka raadios pärast vestlust, kui kutsuja tänab jutu eest ja viimasel ajal peaaegu alati vastab külaline ka aitähiga. Seepärast olengi nõutu,  kuhu on jäänud vanad head palun, võtke heaks, pole tänu väärt.

Aga näib, et me oleme ka eesti keeles tänamist ära unustamas. Kuulake oma suhtlusringis, kui sageli öeldakse aitäh, suur tänu, tänan, olen tänulik. Selle koha on hõivanud nii kõnes kui kirjas: tänud.

Osundan siin Eesti Keele Instituudi keelenõuannet.

"Inglise keele eeskujul on meilgi levinud tänamisviis tänud (ingl thanks). Seda võõrmõjulist vormi me ei soovita, sest pika traditsiooniga tänamisvormeleid on eesti keeles mitmesuguseid: suur tänu, palju tänu, tuhat tänu, tänan, aitäh, aitüma~aituma. Valigem suhtlusolukorda sobiv võimalus nende seast." Tsitaadi lõpp ja tänase säutsu lõpp.

"Keelesäuts" on Vikerraadios esmaspäeviti kell 7.25. Säutse saab kuulata siit.