Kadrioru kunstimuuseumi värske näitus tõestab, et natüürmort ei ole surnud
21. jaanuaril avatakse Kadrioru kunstimuuseumis näitus "Küllus ja kaduvus", mis kõrvutab natüürmordi kuldajastul valminud teoseid nüüdiskunstiga. Näitusel eksponeeritud tööd on pärit Soome ja Baltimaade muuseumidest ning erakogudest. Kõige vanemad tööd on 17. sajandist, kõige uuemad valmisid vahetult enne näituse avamist.
17. sajandist pärit Madonna puuviljapärjas on paigutatud eesti kunstniku Kamille Saabre Tikri ja Mustsõstra vahele, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kuraator Kerttu Männiste kinnitas, et kooslus uuest ja vanas on tema lemmik. "See, kuidas kaasaegse kunstniku teosed panevad särama ja annavad palju elusust juurde vanade meistrite hulka kuuluvale teosele, on väga võluv ja rikastab nii vana kui ka kaasaegset kunsti."
Natüürmordižanri kuldajastu oli 17. ja 18. sajandil Madalmaades, Itaalias ja Prantsusmaal. Tänaseni on natüürmort kunstiõppe möödapääsmatu osa. Žanri põhuolemus on jäänud läbi aegade samaks. Männiste tõi välja mõned märksõnad, mis seda žanri kirjeldavad. "Küllus ja kaduvus, aeg, ajalisus, inimelu lühidus, mis on ühtviisi aktuaalsed olnud kunstnike ja vaatajate jaoks viis sajandit tagasi ja ka tänasel päeval."
Näituse kõige haruldasemaks teoseks peab kuraator Kadrioru Kunstimuuseumi enda kogusse kuuluvat Hans van Esseni vaikelu homaariga. "Sellelt autorilt on teada väga vähe teosed," sõnas Kerttu Männiste ja nentis, et tema signeeritud töid umbes viis tükki ning üks neist kuulub Eesti Kunstimuuseumile."
Eesti kaasaegsetest kunstnikest on näitusel esindatud Lauri Sillak, Aarne Maasik, Tõnis Saadoja, Peeter Laurits ja teised.
Näitus "Küllus ja kaduvus" jääb avatuks 14. maini.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Aktuaalne kaamera"