Arvustus. A Tribe Called Quest püsib iseendaks jäädes värskena ({{commentsTotal}})

A Tribe Called Quest
A Tribe Called Quest Autor/allikas: Facebook

Uus plaat

A Tribe Called Quest
"We Got It From Here... Thank You 4 Your Service" (Epic)
9/10

Teade, et A Tribe Called Questil tuleb album välja, tekitas kahetisi tundeid. Ühest küljest on tegu siinkõnelejale ühe hingelähedasima hiphopgrupiga. Teisalt on nende kunagine looming nii hea, et peale pikka pausi ilmuva plaadi puhul võib karta isegi mitte kunagiste standardite lähedalegi küündimist. Seda enam, et plaadi ilmumise uudis tuli mõnda aega pärast Phife Dawgi surma – postuumsete plaatide puhul sõltub kõik sellest, mis seisus materjal on, ja tihti on tulemus pigem kurblooline konarlikult kokku lapitud teos. Aga sellised mured on siinkohal asjatud, kuna album kõlab hiilgavalt.

Keskset tähtsust omab plaadi loomulikkus. Hästi on läinud sellega, et plaadi valmistamiseks oli piisavalt materjali, ja kuigi Phife’i kuuleb märksa vähem kui näiteks "The Low End Theory“ peal, mõjuvad ta osad terviklikult. Sobib ka see, et Tribe’i eeldatav luigelaul on esimene album, kus teeb prominentsemalt kaasa ka pundis seni rohkem pseudoräpparina funktsioneerinud Jarobi. Mitu korda kuuleb lisaks Busta Rhymesi, kes on alati liikme ja külalise vahelisel hallil alal sammunud. Paraku puudub siit Ali Shaheed Muhammad, kes samal ajal koos Adrian Younge’iga soundtrack-plaati valmistas.

Leidub omajagu ühiskonnakriitilist teksti, mis on lähiminevikku arvestades mõistetav, "Dis Generationis" teenivad kiitust ka mõned noorema põlvkonna värsisepad. Aga teemast sõltumata annab plaadile tooni vaib kui selline – ükskõik, kuidas räpitakse, kas mahedamalt või agressiivsemalt, on sel iselaadne mahlakus küljes, see väljendub ehedalt ka reavahetusega räpitavates kohtades. Värsse ilmestab soe energia ja asjaosalised on samal lainel. See energia on tore, kuna räpiveteranid kipuvad vahel kõlama, nagu oleksid räppimisest lihtsalt tüdinud.

Plaadi külalised on sobivalt valitud. Enamus neist (eranditeks Jack White ja Elton John, kellest viimane sobib loosse "Solid Wall Of Sound" üllatavalt kenasti) on artistid, keda Tribe kaude või otse mõjutanud on: André 3000, Kanye West, Kendrick Lamar, Anderson .Paak, Busta Rhymes, Talib Kweli.

Lassoks, mis albumi lood ühtsesse püünisesse köidab, on siiski produktsioon, mille eest vastutab Q-Tip (kes mängib muuhulgas bassi ja klahvpille). Kõla on algusest saati Tribe’i visiitkaart olnud. Siin figureerib motiive nii Tribe’i loomingust kui Q-Tipi soolorepertuaarist: jazzielemendid, neosoul, glitchy'd avangardsemad hetked moodustavad terviku, mis meenutavad neid varasemaid momente ja kasutavad mitmeid samu elemente, mis aga teisiti kokku pandud. Värskusele aitab kaasa kindlasti ka see, et neosoul/r&b (D’Angelo, Miguel, Anderson .Paak) ja jazzimõjudega hiphop (Kendrick Lamari "To Pimp A Butterfly") on taas päevakorda tõusnud.

A Tribe Called Quest on selle plaadiga jäänud endaks, aga vältinud igavaks või liiga tuttavlikuks muutumist. Näib, et seda on võimaldanud kirg muusika vastu – kui muusikat endaga südames kaasas kanda, areneb muusika koos sinuga, ja tulemus on ajaülene.

 

Toimetaja: Valner Valme



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: