Arvustus. Run The Jewels ei tembi võitvat valemit ({{commentsTotal}})

Run The Jewels: Killer Mike ja El-P
Run The Jewels: Killer Mike ja El-P Autor/allikas: Pressimaterjalid

Uus plaat

Run The Jewels

3 (RED)
8/10

Kolmanda albumi ajaks võib julgelt öelda, et Run The Jewels on läbi löönud. Mõlemal liikmel (El-P ja Killer Mike) on räpimaailmas pikk ja edukas teekond olnud, aga seda rohkem pühendunud kuulajaskonna ja kriitilise vastukaja kui laiema populaarsuse osas. Täpseid numbreid teadmata tundub RTJ mõlema jaoks seni edukaim etapp olevat.

See on tänuväärne, kuna on leitud valem (või pigem vast kooslus), mis töötab. "Run The Jewels 3" sisaldab tehniliselt tugevat ja end intensiivsusega kehtestavat räppimist, El-P’le tuttavalt jõulisi biite ja hästi valitud külalisi (Danny Brown, Kamasi Washington). Nagu kombeks, ollakse üpris poliitilised – ajad on sobivalt keevalised, kuigi El-P on düstoopiahõnguliste lugude peale mihkel sõltumata sellest, kes parasjagu pukis on, ja ka Killer Mike’i loomingus on see mänginud sama järjekindlat rolli kui hommikune kohv. Ka niisama kõvatamise õilsale kunstile pühendatakse omajagu aega. Jätkuvalt tempereerib seda mängulisus – juhtub tõsiseid asju ja räägitakse tõsiseist asjust, aga ei võeta end liiga tõsiselt.

Hetkel mõjub RTJ värskelt, aga kolmanda albumi puhul on ta juba tuttavam – esimese ja teise Run The Jewelsi plaadi vahel oli märksa lihtsam erinevusi välja tuua kui teise ja kolmanda vahel. Seniste muljete põhjal on see nagu vaade samale näole teise rakursi alt – kord tundub, et plaat on eelmisest mahedam või mitmekihilisem, teisalt on see sama agressiivne kui eelnev; lisaks oli juba RTJ2 päris nüansirohke. Kui midagi, siis kerkib vast esile see, et eelmise plaadiga saadi kõige süngemad mõtted hingelt ära (näiteks Killer Mike’i ülestunnistus rasedale naisele kokaiini müümise osas) ja edasi läheb asi klaarimaks. Kumbki pole pehme südamega, küll aga on need mõne kivi võrra kergemaks saanud. Näiteks sobib "2100", mis samuti mõjub düstoopiliselt, aga tõstab esile seda, kuidas kurjuse vastu aitab lootus ja elujaatus.

Eelmainitud tuttavlikkust ja duol välja kujunenud selget identiteeti arvestades on huvitav jälgida, kas ja kuidas nad leiavad mooduseid oma loominguga edasi mängida ja sellest uusi tahke leida. Ääretult hea meel on nende edu üle aga nii või naa. 

Toimetaja: Valner Valme



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: